Vaimne tervis tööl: kuidas ennast juhtida, kui motivatsioon muutub?

Mõnel päeval on raske alustada. Teisel päeval on hoog nii suur, et võtame korraga ette rohkem, kui jaksame. Üks keeruline vestlus võib jääda meiega kauaks pärast tööpäeva lõppu.

Sageli märkame alles hiljem, kuidas see kõik meie enesetunnet ja käitumist mõjutas. Seminaris uurime, kuidas oma seisundit märgata ja valida sellele vastav tegutsemisviis. Enesejuhtimine aitab hoida või taastada heaolu nii siis, kui motivatsiooni napib, kui ka siis, kui seda on palju.

Osalejana saad võtta aja maha ja vaadata üht tuttavat tööolukorda uue pilguga. Võid märgata, miks see sind mõjutab ning millist väikest valikut tahaksid järgmisel korral proovida.

Meeskonna jaoks annab seminar ühise keele, millega rääkida motivatsioonist, pingest ja enesejuhtimisest ilma kedagi sildistamata.

Ettevõtte meeskond, kuni 50 osalejat.

Seminar sobib esimeseks sammuks, kui soovite vaimse tervise ja enesejuhtimise teema meeskonnaga ühiselt avada.

Alustame küsimusest, mis on vaimne tervis ja kuidas igaüks oma praegust seisundit märkab. Seejärel uurime motivatsiooni kahte poolt ning vaatame tööpäeva näidete kaudu, kuidas tähelepanu, mõtted, tunded ja tegevused omavahel seotud on.

1. Kus ma praegu olen? Mida vaimne tervis minu tööpäevas tähendab?

   Alustame osalejate endi mõtetest: mida tähendab nende jaoks vaimne tervis ja millal nad märkavad, et neil läheb hästi? Seejärel anname teemale ühise pidepunkti. Vaimne tervis ei tähenda pidevat head tuju. See puudutab ka seda, kuidas tuleme toime raskustega, suhtleme teistega, tegutseme ja taastume.

   Igaüks saab mõelda oma viimase aja enesetundele. Kas mul on energiat? Kas saan puhata? Mis võtab minult jõudu ja mis aitab seda taastada? Neile küsimustele ei pea rühma ees vastama. Need aitavad inimesel märgata, kus ta praegu on.

2. Motivatsiooni kaks poolt

   Kui tööga alustamine on raske, võib tähelepanu olla väsimusel, murel või lahendamata küsimusel. Siis tasub enne enda tagant sundimist uurida, mis parasjagu jõudu võtab.

   Kui hoog on suur, tulevad ideed ja töö edeneb. Ka siis on kasulik oma seisundit märgata: kas oskan valida kõige olulisema, pidada pausi ja jätta ruumi taastumiseks?

   Nii kõrge kui ka madala motivatsiooni korral vajame enesejuhtimist.

3. Kuidas ennast juhtida, kui olukorda muuta ei saa?

   Enesejuhtimine ei tähenda enda pidevat tagant sundimist. See tähendab oskust märgata oma seisundit ja valida sellele vastav tegutsemisviis, mis aitab hoida või taastada oma heaolu.

   Me ei saa alati muuta teise inimese sõnu, tähtaega või ootamatut tööülesannet. Saame aga uurida, mis meis olukorra peale toimub, mida saame mõjutada ja milline võiks olla järgmine kasulik samm. Vaatame tuttavate näidete abil, kuidas mõtted, tunded ja tegevused üksteist mõjutavad.

4. Tähelepanu ja positiivne hoiak

   Tähelepanu on nagu taskulamp: see valgustab korraga vaid osa olukorrast. Pingelisel hetkel võime näha eelkõige seda, mis läks valesti. Seminaris uurime, mida võiksime märgata veel, et teha enda jaoks parem valik.

   Positiivne hoiak ei nõua pidevat rõõmsameelsust ega naeratamist. See on oskus otsida tegutsemisviisi, mis meid päriselt toetab ja aitab heaolu hoida. Mõnikord tähendab see võimaluse märkamist ja edasi tegutsemist, mõnikord piiri seadmist, puhkust või abi küsimist.

5. Üks väike samm edasi

   Lõpuks meenutab iga osaleja üht hiljutist tööolukorda, mis temas tugeva reaktsiooni tekitas. Ta vaatab tagasi, mida ta sel hetkel märkas, mõtles ja tegi ning mida oleks saanud mõjutada. Selle põhjal valib ta ühe väikese sammu, mida mõnes sarnases olukorras edaspidi proovida. Isiklikke vastuseid ei pea teistega jagama.

Seminar toimub tellimusel: sobiv aeg ja koht lepitakse kokku päringu põhjal. Seminaris saame lähtuda olukordadest, mis on teie inimeste jaoks tuttavad.

Kui eesmärk on uut käitumist järjepidevalt harjutada, saab seminari järel edasi minna enesejuhtimise koolituse ja neljanädalase treeningkavaga.