Õendustöötajate arenguprogramm

Tervishoiu arengukavade kohaselt suureneb lähiaastatel ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabiteenuste maht, õendustöötajate vastutus ning osatähtsus teenuste osutamisel ja tervise edendamisel veelgi. Kuna õendustöötajate tegevus- ja vastutusvaldkond tervisesüsteemis on pidevas arengus, siis õenduskvaliteedi parandamine ning õdede professionaalsuse tõstmine on äärmiselt oluline, et osutada kvaliteetset ning inimkeskset tervishoiuteenust.

Arenguprogrammi eesmärk on täiendada ametialaseid teadmisi ning oskusi, parandada õenduskvaliteeti ning arendada õdede professionaalsust, sh anda teadmised suhtlemiskonflikti tekkemehhanismist ning sellega toimetulekust abistava elukutse esindajana; tõsta teadlikkust psühholoogilisest lisakoormusest, mis kaasneb patsientidega töös; selgitada olulisi tööõiguse nüansse ja erinevaid e-lahendusi; tutvustada, kuidas toimib e-tervis ja digitaalne tervishoiusüsteem Eestis ning kuidas liiguvad andmed erinevate osapoolte vahel nii tehniliselt kui õiguslikult; jagada teadmisi meditsiiniõiguse ning meditsiinieetika põhimõtetest ning tervishoiuvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest, millest osaleja saab igapäevatöös lähtuda.

Programm:

1. päev: E-lahendused meditsiinis õenduse vaatenurgast
   • Mari Asser Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA, protsessi- ja kvaliteedijuht
     Mari Asseril on Tartu Ülikoolist omandatud õigusteaduste magister ning tema uurimisvaldkond on keskendunud meditsiiniõigusele. 2010 aastal asus Mari Asser tööle Sotsiaalministeeriumi toonasesse E-tervis osakonda ning ta on osalenud mitmete digitaalse tervishoiu ja registrite seaduste välja töötamisel. Hiljem on ta töötanud konkreetsemalt tervishoiu andmete kogumise ülesehitamisega tervise infosüsteemi vaatest Eesti E-tervise SA-s (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses) ning hetkel on seotud ravimite ehtsuse kontrollisüsteemi käivitamisega.
     • E-tervise ja digitaalse meditsiini ülesehitus Eestis
     • Tervise infosüsteem (andmete edastamine, vaatamine) ja kuidas see toimib tänu tervishoiuteenuse osutajate (TTO) infosüsteemidele?
     • Kuidas toimub digitaalne dokumenteerimine infosüsteemides ja e-teenustes. Mis nõuetest tuleb lähtuda ning mis on masinloetavad andmed?
     • Riiklikud registrid, andmekogud ja taristus – tehnilised lahendused ehk kuidas ja mis andmeid riiklikult kogutakse?
     • Digitaalsed lahendused tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Teenused arsti töölaualt patsiendini – mis on täna olemas ning kuidas üks e-teenus jõuab ideest arenduseni?
2. päev: Õdede ja patsientide kohustused ja õigused
   • Mari Asser Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA, protsessi- ja kvaliteedijuht
     • Tervishoiuteenuse osutamise kohustus – mis hetkest on tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmitud; mis õigused kaasnevad meditsiinitöötajal, kui on kehtiv tervishoiuteenuse osutamise leping; kas meditsiinitöötaja saab ravimisest keelduda; kas patsient saab keelduda elupäästvast ravimist?
     • Meditsiinieetika põhimõtted ja raamistik – kõik ei pea olemas õigusregulatsioonis, millest tänapäeva meditsiin ravimisel lähtub
     • Patsiendi õigused oma andmete kätte saamiseks – mis andmeid, kuidas ja kuna tohivad patsiendid või nende lähedased küsida? Kas informatsiooni andmisest tohib keelduda?
     • Teavitatud nõusolek – kuna ja millest tuleb patsienti informeerida? Mis on piisav teavitamine ja mis vormis tuleb see dokumenteerida?
     • Elu algus ja lõpp – kuidas on need reguleeritud õigusaktides ning mida peaks iga meditsiinitöötaja teadma?
3. päev: Isikuandmete töötlemine. Eriliigiliste isikuandmete kaitse tervishoiuasutustes
   • Ingeri Luik-Tamme TGS BALTIC EESTI, tervishoiu- ja ravimiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat
     Ingeri Luik-Tamme töötab advokaadibüroos TGS Baltic vandeadvokaadina ja on üks vähestest Eesti juristidest, kes on juba üle 15 aasta spetsialiseerunud tervishoiu- ja ravimiõigusele. Ingeri on avaldanud arvukalt meditsiiniõigust puudutavaid artikleid ning koolitab tervishoiusektori töötajaid erinevatel õigusalastel teemadel. Ingeri on ka Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu liige.
     
     • Loengul selgitatakse eluliste näidete abil terviseandmete dokumenteerimise ning kasutamise nõudeid. Käsitletakse ka senist praktikat vastutusjuhtumite menetlemisel ning jagatakse näpunäiteid, mida peaksid meditsiiniõed teenuse osutamisel patsiendile arvestama, et tagada vastavus õigusaktidele, kaitsta oma huve ja õigusi ning vältida konflikte. Loengul osalenu teab, mida ta peaks oma igapäevatöös andmekaitse aspektist arvestama ning kuidas maandada riske ja lahendada praktikas ettetulevaid olukordi.
       • Millised patsiendi andmed ja kuidas tuleb dokumenteerida?
       • Kuidas dokumenteerida patsiendi teavitamine?
       • Millised on erinevused patsiendi eriliigiliste andmete töötlemisel võrreldes tavaliste andmete töötlemisega?
       • Millised on patsiendi õigused oma eriliigiliste andmete ja tervishoiuteenuse dokumentide suhtes?
       • Mida arvestada kaugteenuste puhul, sidevahendi abil nõustamisel ja andmete elektroonilisel edastamisel?
       • Kes ja millistel juhtudel võib vaadata patsiendi andmeid erinevates infosüsteemides?
       • Milliseid patsiendi andmeid ja kuidas võib kasutada?
       • Kas ja millises ulatuses võib isiklikke seadmeid (nutitelefon, tahvelarvuti) kasutada tervishoiuteenuse osutamisel?
       • Mida silmas pidada ja kuidas käituda kui on juhtunud andmekaitsealane rikkumine – näiteks patsiendi andmed on ekslikult edastatud valele isikule?
       • Milline on senine rakenduspraktika ja sanktsioonid järelevalvemenetlustes ja kohtuasjades ning mida nendest õppida?
4. päev: Suhtlemine konfliktiolukorras: kuidas toime tulla keerulise käitumisega patsiendiga?
   • Airiin Demir Verge Eesti OÜ, rahvusvahelise töökogemusega kliiniline psühholoog
     Airiin Demir on pikaajalise rahvusvahelise töökogemusega kliiniline psühholoog, kes enamuse oma praktikast on töötanud keerulise käitumisega, nii psühholoogina, eksperdina kui ka koolitajana. Hetkel on tema peamiseks ekspertiisi- ja koolitusvaldkonnaks konfliktne ja agressiivne käitumine. Airiin töötab Verge Eesti meeskonnas (www.verge.ee).
     • Empaatilise suhtlemise alustalad
     • Konflikti emotsionaalne dünaamika. Kuidas tekib konflikt ning kuidas ennetada enda rolli selles?
     • Kuidas tugevad tunded muudavad ajutegevust ja millega me peame arvestama suheldes kriisi hetkes oleva inimesega?
     • Suhtlemine mureliku/ärevuses inimesega
     • Suhtlemine provotseeriva/häiriva käitumisega inimesega
     • Suhtlemine verbaalselt agressiivse inimesega. De-eskaleerimine
5. päev: Hea vaimse tervise toetamine, kaastundeväsimus ja läbipõlemine
   • Ann-Liis Ojaots SA PERH psühhiaatriapolikliinik, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut
     Ann-Liis on omandanud psühholoogia magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Ta omab kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi kutset. On läbinud kognitiiv-käitumisteraapia (cognitive behavioral therapy) täieliku väljaõppe ning skeemiteraapia (schema therapy) põhikoolituse. Hindab teadlikkust, kohalolu ja enesekaastunnet ning kasutab oma töös läbivalt teadveloleku printsiipe ja võtteid. Töötab PERH Psühhiaatriakliinikus, meeleolu ja ärevushäirete meeskonnas ja on PERH kriisimeeskonna liige. On koolitanud erinevate erialade spetsialiste efektiivsetest teraapiameetoditest kliinilises töös, psühholoogilisest esmaabist, teadveloleku ja enesekaastunde tehnikatest ja enesehoolest.
     • Mis on kaastunderahulolu
     • Mis on kaastundeväsimus
     • Mis kaastundeväsimust soodustab, kuidas seda ära tunda nii endal kui teistel
     • Läbipõlemissündroomi olemus
     • Läbipõlemissündroomi 5 astet
     • Mis läbipõlemist soodustab, säilitab ja süvendab
     • Kuidas ennast hoida ja aidata, et nii kaastundeväsimust kui läbipõlemist ennetada
     • Kuidas hoida ennast heas töökorras ehk mida teha, et üldine psühholoogiline heaolu ja vastupidavus püsiks
     • Kuidas ennast märgata, hoida ja toetada igapäevases tööelus ja rasketest olukordades
   • Aili Maar SA PERH psühhiaatriakliinik, psühhoanalüütiline (grupi)psühhoterapeut ja grupianalüütik
     Aili Maar töötab Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku subakuut- ja kaksikdiagnoosi osakonnas ning ta on kliiniline psühholoog, psühhoanalüütiline (grupi)psühhoterapeut ja grupianalüütik.
     • Millele mõelda ja millega arvestada töötades grupiga või grupis?
6. päev: Olulised tööõiguse punktid õdede igapäevatöös
   • Kaupo Piirsalu Kambja Vallavalitsus, jurist; endine Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumi jurist
     Lõpetasin Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2012. aastal ning samal aastal asusin tööle sotsiaalministeeriumisse ning hiljem rahandusministeeriumisse, kus minu peamine töövaldkond puudutas riigihankeid. Lisaks töötasin ka samas valdkonnas SA Archimedes juures. Põhitöö kõrvalt olen osutanud ka iseseisvalt juriidilise nõustamise teenust, et hoida end kursis paljude erinevate valdkondadega. Alates 2018. aastast töötan Kambja Vallavalitsuse juristina ning suure hulga minu tööst moodustavad ka erinevad tööõiguse alased probleemid ning nendele lahenduste leidmine. Samuti asutuste esindamine töövaidluskomisjonis ning kohtus.
     • Tööõiguse olulisemad aspektid töötaja seisukohalt
     • Tööõiguse nüansid seoses töötervishoiuga
     • Mida peaks meditsiinitöötaja teadma seoses kutsehaigustega ja tööõnnetustega?
   • Kristiina Koorits SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, psühhiaatriakliiniku statsionaarse ravi keskuse sotsiaaltöötaja
     Kristiina asus tööle SA PERH psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukite osakonda 1995. aastal tegelusjuhendaja ametikohale, olles samal ajal filoloogia tudeng. Hiljem (2006) lõpetas ta Tallina Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö erialal ning aasta hiljem asus omandama magistrikraadi Tallina Ülikoolis, mille lõpetas 2009.a. (sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse).
     • Mida peavad õendustöötajad teadma sotsiaalteenustest?
     • Sotsiaaltöötaja roll meditsiini asutuses: kes, mida teeb ja millal ühendust võtta?
     • Abivajavast lapsest teatamine: mis andmed ja kellele võiks edastada?
     • Kes on abivajav laps, mida tähele panna, kuhu pöörduda, mida annab ise teha?
     • Asutused, kuhu pöörduda ja kust võiks informatsiooni saada
     • Abivajaduse varajane märkamine (pereõdedele, lasteasutuste õed)
     • Kohaliku omavalitsuse roll abi korraldamises
     • Täisealise patsiendi abistamise võimalused (töövõimehindamine, puue, päevakeskused)
     • Eakad patsiendid (koduhooldus, hooldekodu, eeskoste)

Töö toimub väikestes gruppides ja kohtade arv on piiratud!

Koolituspäevad on interaktiivse ülesehitusega, kus toimub koolitaja ning osaleja vaheline dialoog. Osalejad saavad personaalselt vastused enda küsimustele. Arenguprogrammi tunnistuse saavad kõik, kes on õppekava läbinud täies mahus.

Koolitusel osalenu:

• oskab integreerida enda töösse erinevaid (e-)tervise lahendusi
• mõistab erinevate e-lahenduste olemust ja nõudeid
• tunneb olulisemaid tööõiguse nüansse seoses töötervishoiuga
• teab millised on tema õigused ja kohustused patsiendile teenuse osutamisel, sh patsiendi andmete pärimisel ning edastamisel
• mõistab, kuidas liiguvad meditsiiniandmed tervishoiuteenuse osutaja ning erinevate riiklike institutsioonide vahel
• oskab orienteeruda meditsiiniõigust reguleerivas õigusruumis
• tunneb tervishoiuteenuse osutamise lepingu põhimõtteid
• teab, mida ta peaks oma igapäevatöös andmekaitse aspektist arvestama ning kuidas maandada riske ja lahendada praktikas ettetulevaid olukordi
• saab teadmised erinevatest sotsiaalteenustest
• tunneb kaastundeväsimuse ja läbipõlemissündroomi olemust, oskab nende sümptomeid ära tunda nii iseendal kui teistel
• teab, mida nii töövälisel ajal kui tööl olles iseenda jaoks teha, et säiliks töörõõm ja kaastunderahulolu
• teab, millega arvestada ja mida vältida ärritunud inimesega rääkides
• toetab enda head vaimset tervist ning oskab toime tulla kaastundeväsimuse ja läbipõlemisega
• teab konfliktse suhtlemise erinevaid tasandeid ja oskab erineva ärrituvuse taseme juures konflikti juhtida rahunemise suunas
• teab, millega tuleb arvestada grupiga või grupis töötades

Küsin koolituse kohta lisainfot