Eesti Teabehalduse Aastakonverents 2025: Tulevikukindla teabehalduse tuules

Toome fookusesse tulevikutehnoloogiad ja tehisintellekti praktilised võimalused igapäevatöös, pakkudes uusi viise teabehalduse efektiivsuse ja täpsuse tõstmiseks ning arutleme, kuidas uued küberturbe õigusaktid, sealhulgas NIS2 direktiiv, mõjutavad teabehalduse praktikaid. Vaatame lähemalt ka arhiivieeskirjade eesseisvaid muudatusi ja nende võimalikku mõju valdkonnale. Kuna teabehaldus nõuab kõrget töötempot ja pidevat kohanemisvõimet, käsitleme ka vaimse tervise hoidmise olulisust ning anname soovitusi, kuidas muutuste keskel tasakaalu säilitada. Tule saa inspiratsiooni ja teadmisi, mis toetavad teabehalduse väljakutsetega toime tulemisel ning aitavad valmistuda tulevikukindlaks arenguks!

Sihtrühm:
Avaliku- ja erasektori dokumendihaldurid, teabehaldurid, arhivaarid, infohaldurid, andmehaldurid, sekretärid, assistendid, juhid ning andmehalduse valdkonnas töötavad spetsialistid. Lisaks kõik teised teemast huvitatud.

Programm:

• 09:15 – 10:00 Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega
• 09:30 – 10:00 Hommikukontsert
  • Lauri Liiv  Laulja, näitleja ning õhtujuht
    Lauri Liiv õppis aastatel 1996–2000 Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis pop-džässlaulu erialal. Tuntust hakkas ta koguma 1990. aastate keskpaigus eeskätt poptrio Black Velvet solistina. Alates 1998. aastast on ta kaasa teinud üle kolmekümnes muusikalis nii Eestis kui välismaal (nt Soomes, Rootsis, Taanis Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Itaalias). Neist nimekamad on olnud “Hüljatud”, “Chess”, “West Side Story”, “Jesus Christ Superstar” ning “Ooperifantoom”. Lisaks on Liiv osalenud paljudes teleprojektides – nii osaleja kui ka saatejuhina. Näiteks jõudis ta saatesarja “Su nägu kõlab tuttavalt” kolmanda hooaja finaali. Näitlejana on Liiv kaasa teinud teleseriaalis “Kartulid ja apelsinid”, samuti on ta oma hääle andnud karupoeg Paddingtonile samanimelise koguperefilmi mõlemas osas. Alates 2015. aastast tegutseb Liiv omanimelise svingorkestri laulja ja juhina. Lauri on Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige.
• 10:00 – 10:05 Konverentsipäeva avamine
• 10:05 – 10:25 Andmete ja tehisintellekti valge raamat: mis, kellele ja miks?
  • Allar Laaneleht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Digiriigi arengu osakond, bürokrati teenuste projektijuht
    • Mis on valge raamatu eesmärk?
    • Kellele on valge raamat suunatud?
    • Andmete ja tehisintellekti valdkonna visioon ja eesmärgid
    • Peamised arengusuunad
    • Praktilised sammud ja tegevused
• 10:25 – 10:45 Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteem andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks
  • Regiina Sepp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Digiriigi arengu osakonna andmete taaskasutuse programmijuht
    Regiina on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis andmete taaskasutuse programmijuht. Ta on MKM ridades olnud juulist 2023 ning peamine fookus on suunatud inimkesksele andmekorraldusele, mis hõlmab endas inimese võimestamist läbi andmeteadlikusse kasvu, kuidas privaatsuskaitsvalt ja turvaliselt endaga seotud andmeid hallata, vahetada, kasutada, kuidas jõuda selleni, et tehnoloogilised lahendused ja õigusruum toetaks inimest.
    • Andmete hulga kasvuga kaasneb üha suurem vajadus nende turvalise vahetamise ja töötlemise järele. Nii era- kui ka avalikus sektoris on andmevahetus muutunud vältimatuks osaks organisatsiooni efektiivses ja kliendikeskses toimimises. Sellest hoolimata on olemasolevas olukorras nii avaliku sektori siseselt kui ka andmevahetuses erasektoriga ning erasektori sees mitmeid andmete väärindamist takistavaid väljakutseid.
• 10:45 – 11:05 Uued Rahvusarhiivi nõuded andmebaaside arendajatele
  • Koit Saarevet Rahvusarhiiv, andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht
    Koit Saarevet on omandanud EBSis bakalaureusekraadi IT juhtimises ning seejärel täiendanud end USAs Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) innovatsioonijuhtimise alal. IT valdkonnas töötab aastast 1997 ning aastast 2000 on ametis Rahvusarhiivis, kus ta on andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht. Ta on koolitanud nii Rahvusarhiivi töötajaid kui erinevate asutuste arhivaare, samuti tudengeid erinevatel IT-ga seonduvatel teemadel.
• 11:05 – 11:15 Värskendame meelt silma- ja liikumisharjutustega
• 11:15 – 12:00 Kaasaegsete liigitusskeemide praktiline rakendamine: näited avalikust ja erasektorist
  • Liis Mesi Teabehalduse ekspert, endine Sotsiaalkindlustusameti teabehalduse osakonna juht
• 12:00 – 12:50 Lõunapaus
• 12:50 – 13:00 Psühhobussi ajuvigurid
  • Psühhobuss teeb koos publikuga läbi lihtsad, kuid mõjusad katsed, mille kaudu oma aju ja meelte tööd paremini mõista.
    Psühhobuss toob publikuni teadusliku psühholoogia põnevaimad leiud ja huvitavad eksperimendid ning seda läbi kõige lõbusama tee – meelelahutuse. Kaasahaaravates teadusetendustes ja töötubades õpime tundma enda taju, mälu ja mõtlemise ning aju ehituse iseärasusi. Töötubades saab ise ajule „käed külge panna“ – teha katseid erinevate seadmetega või lahata tarretisest aju ja õppida tundma ajukahjustuste tagajärgi. Sõidame üle Eesti nii firmaüritusele, sünnipäevale kui koolitundi ning personaliseerime kavasid vastavalt ürituse iseloomule. Vaata lähemalt: psyhhobuss.ee.
• 13:00 – 13:40 Info- ja andmehalduse seosed Statistikaametis
  • Veiko Berendsen Infohalduse ekspert
    Veiko Berendsen on olnud pikka aega Tartu Ülikooli info- ja dokumendihalduse õppejõud. Ta on tegelenud info, dokumentide ja andmete teemadega üle 15 aasta nii ametniku, õppejõu kui ka konsultandina. Töötades AS Nortalis on ta osalenud info- ja dokumendihaldussüsteemide arenduses.
    • Statistikaamet on üks Eesti suurimaid andmete kogujaid ja töötlejaid. Praeguses ametistrateegias on andmed nimetatud kolme sambana: andmehaldus, andmeteenused ja andmekirjaoskus.
    • Andmehaldus on metaandmete kaudu tihedalt seotud infohaldusega. Ettekanne käsitleb info- ja andmevarade haldamist metaandmete abil. Euroopa Liit on määranud kuue valdkonna andmed väärtuslikeks andmestikeks, mis tuleb teha avaandmetena kättesaadavaks. Statistikaandmed on üks neist valdkondadest. Vaatleme, kust läheb piir ava- ja konfidentsiaalsete andmete vahel ning kuidas seda metaandmetega hallata.
    • Metaandmed on infoallikas, ning metaandmete kvaliteet ja andmete mõistmine nende kaudu on olulised teemad. Ettekandes käsitletakse mõistete ühtlustamist ja oskussõnavara kasutamist andmekirjeldustes, mis on aluseks infootsingutele.
• 13:40 – 14:00 Muudatused arhiivieeskirjas – mida võib oodata?
  • Hanno Vares Rahvusarhiiv, arhiivinõunik
    Hanno töötab Rahvusarhiivis arhiivinõunikuna ja koordineerib hindamispoliitika elluviimist ning vastutab juhiste ja nõuete väljatöötamise eest. On Rahvusarhiivi vastuvõtukeskkonna ASTRA tootejuht ja juhib standardimise tehnilist komiteed EVS/TK22 Informatsioon ja dokumentatsioon.
    • Kehtiv arhiiviseadus pärineb aastast 2012. Seda saatev rakenduslik nõuete komplekt ehk arhiivieeskiri pärineb samast ajast. Julgelt võib öelda, et 10+ aastat on piisavalt pikk aeg selleks, et maailm oluliselt muutuda jõuaks. Nii ka arhiivinduses. Rahvusarhiiv on ette võtmas katset arhiivieeskirja uuendada ja kaasajastada. See peab kohanduma tänapäevase digitaalse keskkonnaga, kuid mitte suurendama asutuste halduskoormust. Kas see õnnestub? Millised on kavatsetud muudatuste peamised lähtekohad ja kas ka päriselt tuleb midagi muuta?
• 14:00 – 14:35 Tulevikutehnoloogiad teabehalduses: tehisintellekti (AI) ja masinõppe praktilised võimalused igapäevatöös
  • Andres Karjus Tallinna ülikool, digihumanitaaria ja tehisaru lektor; Estonian Business School, vanemteadur
    Andres Karjus on keeleteaduse (PhD) ja tehisintellekti (MSc) haridusega andme- ja kultuuriteadlane, kes toimetab Tallinna Ülikoolis tehisaru ja digihumanitaaria lektorina ning Estonian Business Schoolis vanemteadurina. Andres tegeleb ka teaduse populariseerimise ja koolitamisega ningon esinenud neil teemadel meedias. Lisaks kannab ta “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” kvaliteedimärki.
    • Ülevaade tehisintellekti ja masinõppe võimalustest teabehalduses, infootsingus ja tekstianalüüsis
    • Suured keelemudelid ja tekstirobotid abiks dokumentide ja tekstidega töötamisel
    • Semantiline otsing, retrieval augmented generation ja andmetega vestlemine – kuidas see töötab?
    • Suurte keelemudelite kasutusvõimalused analüütiliste ülesannete kiirendamisel
    • Tehnilised lahendused, pilveteenused ja andmekaitse probleemid – kuidas otsustada, mida ja kus kasutada?
• 14:35 – 14:50 Aasta Teabehalduri Konkursi võitja tunnustamine
  • Janne Kerdo Dokumendihaldurite Ühing, juhatuse liige
    Janne Kerdo on pea 29 aastat seotud sekretäritöö valdkonnaga. Algusaastatel olnud asjaajamise korralduse eest vastutav isik, alates 1996. aastast lektor, õpetaja, osalenud valdkonnaalaste kutsestandardite, õppekavade ja kirjastandardi väljatöötamisel. 2014-2018 – Tallinna Majanduskool, sekretäritöö valdkonna juhtivõpetaja; 2004-2014 – Tallinna Majanduskool ametnikutöö osakonna juhataja; alates 1996 aastast – eraettevõtja-konsultant dokumendihaldusega seotud valdkond, koolitaja/õpetaja erinevates haridusasutustes. Alates 2018 Kerdo ja Partnerid OÜ vabakutseline lektor. Janne on Dokumendihaldurite Ühingu juhatuse liige.
• 14:50 – 15:25 Kohvi- ja konjakipaus
• 15:25 – 15:55 Vaimne tervis teabehalduses: kuidas püsida tasakaalus muutuste ja kiire töötempo keskel?
  • Andero Teras meeskonna- ja juhtimiskoolitaja, psühholoog
    Anderol on üle 12-aastane kogemus sisekoolituste, arenguprogrammide ja konsultatsioonide pakkumisel juhtidele ja spetsialistidele. Koolitusteemad, milles tunnetab enim laiapõhjalist ettevalmistust, kogemust ja palju kogunenud näiteid, keerlevad neuropsühholoogia, juhtimispsühholoogia, vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu, organisatsiooni- ja tööpsühholoogia ümber. Andero erialane pädevus põhineb Tartu Ülikooli psühholoogia magistrikraadil, millele lisaks on ta oma psühholoogiaalaseid teadmisi ja kogemusi täiendanud Soome ja Ameerika Ühendriikide ülikoolides. Rahvusvahelist mõõdet oma koolitustele lisab töö Suurbritannia, Rootsi, India, Ameerika Ühendriikide, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Ladina-Ameerika, Bulgaaria ja Singapuri juhtide ja meeskondadega.
    • Psühholoogiline teabehaldus meie ajus: kuidas ehitada üles vaimset tervist toetavaid protsesse?
    • Mida teha, et kõrge töösooritus ei tuleks kõrge hinnaga? Pingeseisundite maandamine.
    • Kuidas müra-ajastul ja info ülekülluse keskel psühholoogilist heaolu edendada?
    • Tõhusad nõuanded emotsionaalse tasakaalu säilitamiseks.
• 15:55 – 16:20 Uued tuuled küberturbe alases õiguses – kas ja kuidas mõjutab uus NIS2 direktiiv teabehaldust?
  • Sten Tikerpe NOVE advokaadibüroo vandeadvokaat, sertifitseeritud andmekaitsespetsialist (CIPP/E)
    Sten on töötanud IT-valdkonna ja küberturvalisusega seotud juriidilistel ametikohtadel alates 2015. aastast. Vahetult enne NOVE-ga liitumist tegutses ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis IT-õiguse valdkonna juhina, kus vastutas oma meeskonnaga riigi infosüsteemi arengut, uudseid tehnoloogiaid ning riiklikke IT-arendusi puudutava õigusloome ja nõustamise eest. Sten on seisnud innovatsioonisõbraliku õigusruumi arengu ja Eesti ettevõtjate huvide eest nii riigisisesel kui Euroopa Liidu töögruppide tasandil ja pidanud arenduste nõustamisel läbivalt oluliseks, et õigusest tulenevate nõuetega oleks arvestatud kogu IT-arenduse elutsükli vältel, alates planeerimisest kuni arenduse ja halduseni. Varem on Sten töötanud ka Siseministeeriumis kriisireguleerimise osakonnas, kus ta spetsialiseerus telekommunikatsiooni ja elektroonilist identiteeti puudutavatele läbirääkimistele turuosalistega ning vastavate elutähtsate teenuste nõuete väljatöötamisele. Samuti on Sten tegutsenud advokaadibüroos Sorainen, kus keskendus konkurentsi- ja tehnoloogiaõiguse valdkondadele. Mõistmaks paremini klientide vajadusi kogu tarkvaraarenduse ja -halduse elutsükli vältel, on Sten lisaks õigusalasele haridusele end täiendanud Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonnas, kus ta on peatselt omandamas magistrikraadi infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval.
    • Sissevaade NIS 2 direktiivi – millega on tegemist, mida ja kellelt see nõuab
    • Kas ja kuidas on omavahel seotud küberturvalisus, infoturbehaldus ja teabehaldus
    • Millist rolli mängib kübertuvalisuses andmekvaliteet
    • Teabehalduse trendid päevakajaliste küberohtude tuultes
    • Avaandmete avalikustamisest ja küber(julgeolekust)
• 16:20 – 16:30 Konverentsipäeva kokkuvõte ja koostööpartnerite kingituste jagamine
  • Lauri Liiv Laulja, näitleja ning õhtujuht

Küsin koolituse kohta lisainfot