Eesti Teabehalduse Konverents 2024: Andmete ja AI sünergia teabehalduses

Juba neljateistkümnendat korda järjest toimuval konverentsil arutame, kuidas andmeid efektiivsemalt kasutada ning milline on andmete valdkonna hetkeseis ja tulevik. Uurime, kuidas AI saab teabehalduse valdkonnas olla väärtuslik abiline ning mida peame tänapäeva digitaalses maailmas silmas pidama. Muuhulgas räägime, kuidas tõhusalt ja õiguspäraselt hallata juurdepääsupiiranguid ning kuidas info ja andmed võivad olla otsustustoe vahendiks. Lõpetuseks sukeldume teabehalduse rolli teenusepõhises juhtimises, uurides, kuidas loodav teave on teenusepõhiselt korraldatud ja kuidas see aitab osapooltel jõuda kiiresti vajaliku teabeni.

Konverentsipäeva juhib ning meeleoluka kontserdiga esineb armastatud laulja ja kirjanik Margus Vaher.

Sihtrühm:
Avaliku- ja erasektori dokumendihaldurid, teabehaldurid, arhivaarid, infohaldurid, andmehaldurid, sekretärid, assistendid, juhid ning andmehalduse valdkonnas töötavad spetsialistid. Lisaks kõik teised teemast huvitatud.

Programm:

• 09:15 – 10:00 Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega
• 09:30 – 10:00 Meeleolukas hommikukontsert
  • Margus Vaher laulja ja kirjanik
    Margus Vaher on laulja, näitleja ning kirjanik. Ta on lauluvõistluse “Kaks takti ette” võitja ja Eurolaul 2008 finalist.
• 10:00 – 10:05 Konverentsipäeva avamine
• 10:05 – 10:30 Milline on andmete valdkonna hetkeseis ja tulevik?
  • Ott Velsberg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, andmete valdkonna juht
    Ott Velsberg on alates 2018. aastast olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riigi andmete valdkonna juht. Lisaks on ta samaaegselt ka Umea ülikoolis Informaatika teaduskonnas teadur keskendudes asjade internetil ning andmeanalüütikal. Igapäevatöös tegeleb ta andmete valdkonna strateegilise koordineerimise ning juhtimisega, muuhulgas viib ellu avaandmete, andmehalduse ja tehisintellekti tegevuskava avalikus sektoris. Ta tegeleb muuseas ka nõusolekuteenuse-, andmejälgija-, andmehalduse töövahendi RIKAHE ja paljude teiste initsiatiividega. Oma töös on ta seotud olnud rohkem kui 50 innovatsiooniprojekti läbiviimisega.
    • Andmete valdkonna pikaaegsed eesmärgid
    • Lähiaastate olulisemad tegevused tehisintellekti ja andmete osas, kuidas liigume riigis krativäeliseks
    • Andmemajanduse potentsiaal riigis
    • Inimese roll andmestuvas maailmas
• 10:30 – 11:00 Uuest andmehalduse määrusest, andmemäärusest ja AI määrusest
  • Mirjam Rannula Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, IT õiguse valdkonnajuht
• 11:00 – 11:30 Kuidas ChatGPT-d teabehalduse valdkonnas oma kasuks tööle panna?
  • Madis Merila OÜ Robotmees, juhatuse liige
    Madis on õppinud robootikat ja tehisintellekti Eestis ning välismaal (MIT). Ta võitis 2016. aastal Euroopa robootikavõistlusel Robotex esimese koha maasikaid korjava roboti projektiga. Eriprojekte teostab ta OÜ Robotmees kaudu.
    • ChatGPT kasutamise põhitõed, võlud ja ohud
    • Personaalne kasutus, erialane kasutus vs organisatsiooni tasemel kasutamine
    • ChatGPT-l põhinevad tööriistad
    • ChatGPT-l põhinev klienditeenindusrobot
    • ChatGPT tulevik
• 11:30 – 12:00 Kuidas tänapäeva digitaalses AI maailmas tagada andmekaitse ja info turvalisus?
  • Henri Ratnik Advokaadibüroo LEXTAL, vandeadvokaat
    Henri Ratnik on vandeadvokaat ning töötab Advokaadibüroos LEXTAL. Henri on Tartu Ülikoolis omandanud õigusteaduse magistrikraadi ning täiendanud enda teadmisi Taanis Aarhusi Ülikoolis. Samuti on Henri omandanud Tartu Ülikoolis teise magistrikraadi IT-õiguse erialal (cum laude). Igapäevaselt tegutsebki Henri peamiselt IT-õiguse valdkonnas – st nõustab kliente seonduvalt IT-lahenduste, pilveteenuste, intellektuaalomandi ning andmekaitse (sh GDPR) küsimustega.
    • Kas ja kuidas võib isikuandmeid tehisintellektis kasutada?
    • Mida nõuab andmekaitse määrus (GDPR) tehisintellekti (AI) kasutamisel?
    • Isikuandmete edastamine tehisintellekti programmi – kas ja millist lepingut on vaja?
    • Kas ja millise riskianalüüsi peaks läbi viima ning dokumenteerima?
    • Mida nõuab küberturvalisuse seadus?
• 12:00 – 13:00 Lõunapaus
• 13:00 – 13:30 Dokumentide ning andmete kustutamine ja hävitamine. Praktilised näited ja kogemused
  • Mariko Männa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Digiteenuste osakonna teabehalduse nõunik
    Olen töötanud avalikus sektoris 1998.aastast, kõigepealt Sideametis, siis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis, siis dokumendihalduse konsolideerimise raames 2017.aastal superministeeriumi hoones tõsteti meid Rahandusministeeriumi alla ning viimased 4 aastat olen töötanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Mul on kutsekõrgharidus juhiabi erialal. Diplomitöö tegin 2002.aastal paberkandjal asjaajamise üleminekust digitaalsele asjaajamisele. Alustasin Sideametis tehnilise sekretärina (andmete sisestajana), hiljem kantselei juhatajana. Olen oma tööelus kokku puutunud mitme dokumendihaldussüsteemi juurutamise ja kasutajate koolitamisega. Praeguses ametis tegelen lisaks dokumendihaldusele ka andmehaldusega ning olen andmekaitsespetsialist.
    • Dokumentide hävitamine dokumendihaldussüsteemis
    • Andmekogudes arhiveerimine ja hävitamine – arenduse tellimisest kuni hävitamiseni TTJA põhiinfosüsteemi näitel
    • Dokumentide ja andmete hävitamine ning nende erisused
    • Kas ja millal tuleb Rahvusarhiiv mängu?
    • Digiprügi koristamine
• 13:30 – 14:05 Kuidas tõhusalt ja õiguspäraselt hallata juurdepääsupiiranguid?
  • Elve Adamson Andmekaitse Inspektsioon, jurist ning andmekaitse inspektsiooni ekspert avaliku teabe suunal
    • Millest lähtuda ja kuidas hinnata teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust?
    • Kas ja mis ulatuses kohalduvad piirangud erasektorile?
    • Piirangute tähtajad ehk kui kauaks saab piirangu kehtestada
    • Mida teha kui on vaja piirangut enne tähtaja lõppu kehtetuks tunnistada või pikendada ja kas selleks on lihtsaid võimalusi?
    • Kitsaskohad avaliku teabe seaduses ehk kas avaliku teabe seadus toetab digitaalset asjaajamist
• 14:05 – 14:35 Info ja andmed kui otsustustugi
  • Veiko Berendsen Infohalduse ekspert
    Veiko Berendsen on olnud pikka aega Tartu Ülikooli info- ja dokumendihalduse õppejõud. Ta on tegelenud info, dokumentide ja andmete teemadega üle 15 aasta nii ametniku, õppejõu kui ka konsultandina. Töötades AS Nortalis on ta osalenud info- ja dokumendihaldussüsteemide arenduses.
    • Andmepõhine otsustamine on paljude asutuste juhtide laual, see kõnetab ka poliitilisi juhte. Andmetest loodetakse seda, millest me dokumendihalduses kõnelesime kümne aasta eest kui kiiresti leitavast infost ning millest infoteadus on rääkinud aastakümneid. Mis on andmepõhisuses uut ja mis on hästiunustatud vana.
    • Ettekanne puudutab andmete vaatenurga alt küsimust, mis on olnud dokumendihalduses oluline: mis teeb info autentseks ja usaldusväärseks.
    • Teiseks puudutab ettekanne teemat, millega paljud asutused, sh Statistikaamet on kokku puutunud ning mis kannab koondnimetust juhtimislaud. Kas teha infopakkumine või keskenduda otsingule ja leitavusele?
• 14:35 – 14:45 Aasta teabehaldur 2024 väljakuulutamine
  • Janne Kerdo Dokumendihaldurite Ühing, juhatuse liige
    Janne Kerdo on pea 29 aastat seotud sekretäritöö valdkonnaga. Algusaastatel olnud asjaajamise korralduse eest vastutav isik, alates 1996. aastast lektor, õpetaja, osalenud valdkonnaalaste kutsestandardite, õppekavade ja kirjastandardi väljatöötamisel. 2014-2018 – Tallinna Majanduskool, sekretäritöö valdkonna juhtivõpetaja; 2004-2014 – Tallinna Majanduskool ametnikutöö osakonna juhataja; alates 1996 aastast – eraettevõtja-konsultant dokumendihaldusega seotud valdkond, koolitaja/õpetaja erinevates haridusasutustes. Alates 2018 Kerdo ja Partnerid OÜ vabakutseline lektor. Janne on Dokumendihaldurite Ühingu juhatuse liige.
• 14:45 – 15:25 Kohvi ja konjaki paus
• 15:25 – 15:50 Teabehalduse roll teenusepõhises juhtimises
  • Enely Prei Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, statistikateenuste osakonna juhataja; ITIL 4 Managing Professional; teabehalduse ekspert
    Olen peamiselt tegutsenud IKT valdkonnas. Töötasin 10 aastat Keila koolide IKT juhina. Seejärel juhtisin Tiigrihüppe Sihtasutuses õpetajate sülearvutite hankeprojekti ja koolide IKT taristu valdkonda. Tegelesin Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses IKT teenuste kvaliteedijuhtimisega. Töötasin Kaitseministeeriumis üksuse juhina, mille ülesanne oli korraldada ministeeriumi ja valitsemisala juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud töösuundasid, sh teabehaldust. Olen õpetanud ka andmebaaside projekteerimist ja programmeerimist Tallinna Ülikooli informaatika tudengitele ja valikainena gümnasistidele.
    • Üks näide sellest, kuidas loodav teave on teenusepõhiselt korraldatud ja kuidas see aitab osapooltel jõuda kiiresti vajaliku teabeni. Kasutame näitena RmITi poolt Statistikaametile pakutavaid teenuseid ja selle kohta hallatavat teavet.
• 15:50 – 16:15 Rihakese kasutamiskogemusest
  • Karina Kasemaa Riigi Infosüsteemi Amet, tootejuht
    Karina on omandanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis (praegune TTK Teenusmajanduse Instituut) rakenduskõrghariduse Majandusinfosüsteemide korraldamise erialal ning täiendanud end koolitustel tarkvaraarenduse teemadel. IS tootejuhina on Karina töötanud alates aastast 2020 ning aastal 2022 alustas tööd Riigi Infosüsteemi Ameti Andmevahetuse osakonnas RIHA ja RIHAKEse tootejuhina. Karina igapäeva tööks on juhtida arendustegevust lähtudes kliendivajadustest ning on vastutav süsteemide jätkusuutlikkuse eest.
    • Andmekataloog RIHAKE on organisatsiooni töövahend andmete kirjeldamiseks ning andmevaradest ülevaate saamiseks. Ettekandes arutleme RIHAKEse kasutajate näitel, kas üks töövahend saab olla nii võimekas, et liigutada mägesid. Täpsemalt, kas ja kuhu suunas peaksid mäed liikuma hakkama?
• 16:15 – 16:30 Konverentsipäeva kokkuvõte ja lõpetamine
  • Margus Vaher laulja ja kirjanik

Küsin koolituse kohta lisainfot