Toimetulek kriisi- ja ohuolukordades
Koolituse läbinu teab, kuidas ohumärke varajases staadiumis märgata, kuidas käituda olukordades, mis on meile igapäevaselt võõrad ning millele me ilmselt varasemalt mõelnud ei ole. Lisaks mõistab koolituse läbinu, kuidas ennast, kolleege ja teisi ohtude eest kaitsta, mida harjutada ja kuidas keerulisi teemasid hiljem kollektiivis arutada. Koolitus on suunatud spetsialistidele, kelle töös mängib töö inimestega võtmerolli ning kes seeläbi võivad kokku puutuda ebatavaliste ohuolukordadega. Samuti on see asjakohane juhtidele ja koordinaatoritele, kes vastutavad ohutusprotokollide ja kriisijuhtimise kavade väljatöötamise ja rakendamise eest haridus- ja noortekeskustes aga ka mujal, kus riskide haldamine ei ole igapäevane – kriitilise tähtsusega teenuseid pakkuvad ettevõtted jt. Koolitusel osalejad saavad väikeses ringis jagada tähelepanekuid varasemalt nähtust ja kogetust, osaleda aruteludes ning moodustada terviku praktiliste kaasuste lahendamisel. Koolitaja pakub võimalikke viise tegutsemiseks kriisiolukordades nii enda kui osalejate võimalike näidete pinnalt. Koolituse eesmärk on muuhulgas anda üheskoos nimetused nähtustele ja käitumistele, mis on tajutavad häirivatena, kuid mida seni pole süstematiseeritud.
Eesmärk
anda üheskoos nimetused nähtustele ja käitumistele, mis on tajutavad häirivatena, kuid mida seni pole süstematiseeritud.
Sihtgrupp
Koolitus on suunatud spetsialistidele, kelle töös mängib töö inimestega võtmerolli ning kes seeläbi võivad kokku puutuda ebatavaliste ohuolukordadega. Samuti on see asjakohane juhtidele ja koordinaatoritele, kes vastutavad ohutusprotokollide ja kriisijuhtimise kavade väljatöötamise ja rakendamise eest haridus- ja noortekeskustes aga ka mujal, kus riskide haldamine ei ole igapäevane - kriitilise tähtsusega teenuseid pakkuvad ettevõtted jt
Koolituse sisu
- Milliseid ohte käsitleme ebatavalistena, miks on neid keeruline tajuda, ära tunda ja hinnata? Keskendume ekstreemsele vägivallale ja sellega ähvardamisele koolikeskkonnas, pommiähvardustele reageerimisele jms.
- Kuidas on seotud ohtude tajumine ning meie õige reageerimine –riskide maandamine?
- Millised on seosed kallutatud informatsiooni ja noorte riskikäitumise vahel?
- Mis juhtub, kui mu ettevalmistus ja valmisolek on puudulikud ning kuidas valmisolekut mõõta?
- Kuidas võimestada ennast ja kolleege haridusasutuses kriisidega toimetulekuks?
- Kuidas moodustada kriisimeeskonda ning milleks see vajalik on?
- Kuidas läheneda riskikäituja lähedastele?
- Kuidas korraldada intsidendijärgset sise- ja väliskommunikatsiooni?
Õpiväljundid
- Tunneb ebatavaliste ohtude olemust;
- Oskab näha viiteid võimalikule vägivalla kasutamisele või selle õigustamisele;
- Oskab kaardistada ebatavalisi ohte oma töökohal ning hinnata nende realiseerumise tõenäosust;
- Tunneb riskikäitumisele viitavaid markereid ning oskab neid märgata;
- Mõistab oma rolli riski maandajana konflikti ennetuses;
- Mõistab oma rolli esmase tegutsejana konflikti eskalatsiooni korral;
- Tunneb ära isikliku või kollektiivse sekkumisvajaduse konfliktiennetuses;
- Tunneb vägivallale viitavaid komponente ning oskab nendele reageerida;
- Oskab hinnata oma isiklikku võimekust ohuolukordade toimetulekuks ning tunneb oma tugevusi, mida hoida ning vajakajäämisi, mida parandada.
- Mõistab kriisimeeskonna vajalikkust ning teab, millised oleks sellise meeskonna ülesanded tema töökohal.