Äriühingu juhatuselt teabe nõudmine

Osalus kapitaliühingus on eelkõige seotud teatavate varaliste ootustega: nii osaühingu osanik kui ka aktsiaseltsi aktsionär soovivad esmajoones saada oma investeeringult dividende. Lisaks varalistele õigustele näeb seadus aktsiaseltsi aktsionärile ja osaühingu osanikule aga ette ka teist laadi õigusi ja üheks olulisemaks neist võib pidada õigust teada, mis ühingus toimub. Õigust saada ühingult teavet peetakse muude aktsionäri- ja osanikuõiguste mõistliku ja informeeritud teostamise oluliseks eelduseks. Teabeõigus moodustab olulise osa liikmesusõigusega kaasnevatest õigustest ja selle teostamise kaudu saab aktsionär (osanik) otsustada, kuidas ühes või teises küsimuses hääletada või millist vähemusõigust teostada.

Äriühingute osanikud ja aktsionärid, juhatuse liikmed ja kõik teised teemast huvitatud.

Äriühingute osanikud ja aktsionärid, juhatuse liikmed ja kõik teised teemast huvitatud.

Millise teabega tutvumist võib osanik või aktsionär äriühingu juhatuselt nõuda; Kas teabe saamise õigus laieneb ka äriühingu tütarühingute dokumentidele ja teabele; Kuidas erineb osaniku ja aktsionäri teabe nõudmise õigus, st mis viisil on aktsionäri teabe nõudmise õigus osaühingu osaniku õigusega võrreldes piiratud; Millisel viisil tuleb äriühingu juhatusel osaniku või aktsionäri teabenõue täita, sh kas osanikul on õigus nõuda dokumentide elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist või dokumentidest (nt pildistades, skaneerides või koopiamasina abil) füüsiliste või elektrooniliste koopiate tegemist; Millistel juhtudel on äriühingu juhatusel õigus osanikule või aktsionärile teabe andmisest keelduda; Millised on osaniku või aktsionäri võimalused teabe andmisest keeldumine vaidlustada, kui juhatus teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldub; Millega peab osanik või aktsionär arvestama, kui ta avaldab juhatuselt saadud dokumente või teavet ühinguvälistele kolmandatele isikutele.