Alliansshanked ehk innovatsiooni toetavad lepingud taristuehituses. Miks tellija peab muutuma ja milleks peab ehitaja valmis olema.

Koolituse põhiline eesmärk on anda osalejatele esimene ettevalmistus Alliansshankes osalemiseks – tellija või pakkujana. Kuna allianssleping on väga avatud leping, siis on võtmetähtsusega usaldusliku partneri leidmine – selle eelduseks on väärtuspõhise hanke korraldamisega tutvumine. Koolituse käigus vaadeldakse põhilisi innovatsiooni pärssivaid tegureid ning kuidas allianssmudel aitab neist üle saada. Võrdlusena käsitletakse koolituse käigus ka PPP projekte, kuna ka nendel on potentsiaal toetada innovatsiooni

Ehitusvaldkonnal ja -hangetel on halb maine. Mõne minutiga võib leida otsingumootoritest ligi kümne miljoni euro väärtuses artikleid eurotoetuste tagasinõuete kohta. Probleemid on välja toodud juba ka 2019. a Riigikontrolli auditis „ Ehitushangete lepingute täitmine ja järelevalve“.

Põhilised ämbrid mis kolisevad:

• Hankeid teostatakse madalaima hinna alusel.
• Ehitised ei saa valmis nõutud tähtajaks ega eeldatava maksumuse eest
• Ehitustöid hangitakse ja ehitamisega alustatakse puuduliku projekti alusel
• Tihti algavad vaidlused lisatööde vajaduse ja projekti puuduste üle juba avakoosolekul
• Ettemaksega finantseeritakse teiste objektide realiseerimist
• Tellijate, töövõtjate ja omanikujärelevalve vahel puudub usaldus
• Ehitatud tulemus ei vasta kasutajate ootustele

Olukorras, kus hankijal on eesmärk madalaimast hinnast maksimum välja pigistada ning ehitajal on hoopis vastupidine eesmärk, ei saagi midagi väärtuslikku tekkida. See põhjustab omakorda Eesti ehitussektori madala tootlikkuse, vähese innovaatilisuse ning ka madala maine.

Kuna traditsioonilised töövõtumeetodid edu ei taga, siis olukorra parandamiseks nähakse riigi poolt ette koostööl põhinevate hankemudelite järjest laiem kasutuselevõtt. Parimaks koostööl põhinevaks hankemudeliks peetakse Soomest (algselt Austraaliast) pärinevat Alliansshanget.

Alliansshane on hange, mille tulemusena omanik või tellija ning teenusepakkujad töötavad ühtse integreeritud meeskonnana ühe lepingu alusel, kus kõigi osapoolte ärilised huvid on seotud eelkõige projekti lõpptulemusega. Kõik lepinguosalised on võimalikult vara projektiga seotud ning vastutavad riskide eest solidaarselt.

Sihtgrupp:
Koolituse sihtrühmaks on ehitusvaldkonna projektijuhid, ehitustööde tellijad (avalik- ja erasektor), riigihangete läbiviijad, juristid.

Koolituse sisu:

• alliansshange
  • miks üldse peaks sellist mudelit kaaluma?
  • hanke korraldamine
  • ärimudel
  • Sindi-Lodja silla ehitushanke näide
• innovatsioon taristuehituses
• digitaliseerimine
• PPP hanked

Koolituse läbinu:

• teab, mis on allianssmudel, kuidas see töötab ning selle eelised võrreldes traditsioonilise töövõtuga
• on oluliselt paremini ettevalmistunum alliansshangete võidukäiguks võrreldes keskmise ehitusektoris tegutsejaga
• on võimeline valima objekti keerukusele vastava hankemudeli
• oskab näha innovatsiooni pärssivaid ja toetavaid tegureid
• saab teadmisi väärtuspõhistest hangetest
• saab teadmisi alliansslepingus edukust soodustavatest kompetentsidest

Koolituse läbimisel väljastame tõendi. Koolitus annab 6 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Tõendi väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.
Koolitus on sobilik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded.

Koolitaja:
Anti Palmi, Ttranspordiameti ida regiooni juhataja
Anti Palmi on Transpordiametis üheks digitaalehituse valdkonna eestvedajaks. Ta on olnud mitmete BIMiga seotud pilootprojektide käivitaja ja koordineerija. Tema põhiülesandeks on tegeleda kogu tee elukaarega ehk projekteerimise, ehitamise ja korrashoiuga. Hetkel on ta Eesti esimese Alliansshanke „Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine“ projektijuht.
Anti Palmi omab Volitatud teedeinsener, tase 8, kutset.