Rail Baltica projekteerimine ja ehitamine praktikute pilgu läbi: väljakutsed ja õppetunnid. 4,7 TP

Koolituse sissejuhatavas osas annavad Rail Baltic Estonia esindajad tervikpildi projekti hetkeseisust ning peamistest õppetundidest tellija vaatenurgast. Pärast üldist raamistikku liigume edasi praktiliste kogemuslugude juurde, kus fookus on projekteerijate ja ehitajate igapäevastel väljakutsetel loodava taristu teostamisel. Järgnevad ettekanded avavad teekonna Ülemiste ühisterminali rajamisest (KMG Infra) kuni tööprojekti koostamise ja elluviimise tehniliste nüanssideni, mida jagavad Tariston, Verston ja Merko spetsialistid.

Anda aus ja praktiline ülevaade Rail Baltic Estonia senisest teekonnast projekteerijate ja ehitajate vaatenurgast.

Läbi kogemuslugude – sealhulgas tellija perspektiivi (RBE), Ülemiste terminali ehitusjuhtimise (KMG Infra) ning erinevate ehitus- ja projekteerimisetappide praktiliste näidete (Tariston, Verston, Merko) – jagada teadmisi ja tööriistu, mida saab rakendada ka muudes taristu- ja arendusprojektides.

Ehitus- ja projekteerimisettevõtete juhid, projektijuhid, insenerid, taristuprojektide arendajad, järelevalve ja tellija esindajad, riigi ja KOV ametnikud, kes puutuvad kokku ehituse suurprojektidega

• Koolituspäeva modereerib Anti Palmi, Transpordiameti ida regiooni juhataja

• Rail Baltica projekteerimine ja ehitamine tellija pilgu läbi

  • Kaur Laansalu, Rail Baltic Estonia süsteemitehnika ja vastavuse tagamise üksuse juht ning

  • Martin Taal, Rail Baltic Estonia raudteeinfrastruktuuri peainsener

    • Rail Baltic Estonia esindajad keskenduvad oma avaettekandes eelkõige sellele, mis on raudteesüsteemi eripärad, mida nad on tellija vaatenurgast aastate jooksul projekteerimises ja ehituses õppinud, ning jagavad, mis on läinud hästi ja mida oleks saanud või saab veelgi paremaks teha.

  • Projekteerimis- ja ehitustööde juhtimine Rail Baltica Ülemiste ühisterminali raudteerajatiste näitel – väljakutsed ja lahendused

  • Janno Oja, KMG Infra projektijuht

    • Janno Oja jagab KMG Infra praktilist kogemust Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehituse juhtimisel, tuues esile projektijuhtimise võtmeväljakutsed, projekteerimise ja ehituse seosed ning õppetunnid tööde elluviimisest keerulistes tingimustes.

      • Hankestaadiumist lepinguni – Riskide hindamine projekti puhul, kus tellitakse ainult osa tervikust

      • Projekteerimise väljakutsed ning lahendused

      • Koondmudeli kasutamine ning selle reaalne kasu ehitajale

      • Projekteerimisfaasist ehitusfaasi

      • Ehitamine kitsastes oludes töötava raudtee kõrval ning tiheda liiklusega linnatänavate alas

• Tööde teostamine kahes etapis. Esimese etapi õppetunnid, mis rakendame teises etapis

  • Projekteerimise väljakutsed ning tehnilised õppetunnid ja ehitusetapi kogemused - Tariston AS kogemus

  • Madis Saadik, Tariston AS projektijuht

    • Madis Saadik jagab Tariston AS kogemust Rail Baltica projektis, tuues esile projekteerimise ja ehituse kokkupuutekohad ning tehnilised väljakutsed tööprojekti koostamisel ja elluviimisel.

      • Kuidas põhiprojektist saab tööprojekt - millised on eripärad ja millega „ämbrisse“ astuti

    • Muudatuste sisse viimise protsess ja RB-lt tulevad suunised, mis tihtipeale tulevad tööprojekti koostamise lõpufaasis ning kuidas see kõik projekteerimist mõjutab/mõjutas

    • Hagudi rabaplaat - lahenduse välja mõtlemisest kuni teostuseni. Erinevad probleemid millesse takerduti

    • Tehnilised nõuded, mis on RB poolt nõutud, kuid mitte igapäevased, näiteks:

      • geodeetilise võrgu punktide rajamine rabasse

      • rajatiste teostusmõõdistused

      • muldkeha vajumite monitoorimine

      • tööde teostamine juba valminud rajatiste all-kõrval jne

• Rail Baltica ehitusetapp praktikas – Verston Eesti OÜ kogemus, väljakutsed ja õppetunnid

  • Andro Aavik, Verston OÜ projektijuht

    • Andro Aavik toob kuulajateni Verston Eesti OÜ praktilise kogemuse Rail Baltica Harjumaa põhitrassi ehitusel, tuues välja nii tehnilised eripärad kui ka rõhutades ajagraafiku juhtimise, koostöö ja riskide maandamise võtmekohti.

      • Harjumaa põhitrassi raudteetaristu II etapi ehitustööde kulg ja tehnilised eripärad

      • Koostöö projekteerijate, alltöövõtjate ja tellijaga - peamised kitsaskohad

      • Ajagraafikute juhtimine, riskikohad ja nende lahendused

      • Praktilised õppetunnid: mis on senini hästi toiminud ning millised kohad vajavad projektis erilisemat tähelepanu

• Betoonitööd Rail Baltica projektis – Merko kogemus ja praktilised õppetunnid

  • Risto Sappinen, Merko betoonitööde osakonna juhataja

    • Risto Sappinen jagab Merko kogemust Rail Baltica projektis betoonitööde alltöövõtjana, tuues välja suurprojekti spetsiifilised eripärad ja praktilised väljakutsed.

      • Rail Baltica projektiga seotud väljakutsed ja mõju kohalikule betooniturule

      • Virtuaalne mudel ehitusprotsessis – miks digimudel, mis toimib kontoris, ei tööta alati töömaal; milline peab olema info esituse formaat, et see oleks kasutatav reaalses tööolukorras

      • Nõuded joonistele – kehtivate õigusaktide ja standardite roll ning nende järgimine suurprojektides

      • Rail Baltica betoonitööde kogemus: Ülemiste terminali betoonitööde I etapp – praktilised näited ja lahendused

Õpiväljunditena koolituse läbinu:

• omab ülevaadet Rail Baltic Estonia projekti hetkeseisust ning peamistest senistest õppetundidest tellija vaatenurgast

• on saanud ausa ja praktilise ülevaate nii projekteerimise kui ka ehitamise väljakutsetest – sh Ülemiste ühisterminali ehituse juhtimise kogemusest (KMG Infra), tööprojekti koostamisest (Tariston), põhitrassi ehitusest (Verston) ning eritöödest (Merko)

• oskab hinnata suurprojekti projekteerimise ja ehitusetappide omavahelist seost ning tavapäraseid riskikohti

• teab, millised on suurprojektide tüüpilised tehnilised ja protseduurilised väljakutsed (nt tööprojekti muudatused, kvaliteedinõuded, koostöö erinevate osapooltega) ning kuidas erinevad partnerid (tellija–projekteerija–ehitaja) neid lahendavad

• mõistab, kuidas tehnilised nõuded, muudatused ja suure projekti eripärad mõjutavad tööprojekti kvaliteeti ning ehituse kulgu

• on saanud tervikliku ülevaate Rail Baltica rajamise kogemuslugudest ning oskab rakendada õpitut oma igapäevases töös taristu- ja arendusprojektide kavandamisel ja elluviimisel

Koolituse läbimisel väljastame tunnistuse. Koolitus annab 4,7 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Tunnistuse väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%. 

Koolitus on sobilik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded.