Kinnisasja varjatud puudused – õiguslikud riskid ja praktika

Kinnisvaraga seotud varjatud puuduste vaidlused on Eestis viimastel aastatel märgatavalt sagenenud. See teema puudutab kinnisvara ostjaid ja müüjaid, aga ka maaklereid, juriste, investorid, korteriühistuid.

Kirjeldus

Kinnisasja avalikes huvides omandamine on riigi arenedes pidevalt vajalik sh. näiteks teede, tehnovõrkude ja muude avalike objektide ehitamiseks, kalmistute ja prügilate rajamiseks, energia tootmiseks või kaitserajatiste ehitamiseks. Kinnisasja avalikes huvides omandamiseks on sisuliselt kaks võimalust. Esimene võimalus on kinnisasja omandamine omaniku nõusolekul, teine on sundvõõrandamine, mis on võimalik vaid juhul, kui kinnisasja omanikuga eelnevalt kokkuleppele ei jõuta. Üldjuhul kinnisasja omanikul puudub huvi ja tahe maa võõrandamiseks, samas õiglaste ja piisavate kompensatsioonimeetmete rakendamise korral on suurem tõenäosus saavutada kinnisasja omanikuga kokkulepe avalikes huvides vajaliku maa omandamiseks.

Eesmärk

Selgitada, mis on kinnisasja varjatud puudus, millised on levinumad varjatud puudused kinnisvaras, milline on müüja vastutus, millised on ostja kohustused, kuidas käib tõendamine vaidlustes, millal loetakse kinnisasi lepingutingimustele mittevastavaks, kes peab tõendama puuduse olemasolu ja palju muud olulist.

Sihtgrupp

Ettevõtete juhid, juhatuse liikmed, finantsjuhid, juristid, maaklerid ja kõik teised teemast huvitatud.

Programm

Erinevus ilmse ja varjatud puuduse vahel
Millal loetakse kinnisasi lepingutingimustele mittevastavaks?
Millised on levinumad varjatud puudused kinnisvaras?
Teadlik ja mitteteadlik puuduse varjamine
Kas müüja vastutab ka siis, kui ta puudusest ei teadnud?
Millised on ostja kohustused?
Hoolsuskohustus enne ostu
Millised puudused oleks pidanud ostja avastama?
Ostja õiguskaitsevahendid
– puuduse kõrvaldamise nõue, hinna alandamine, kahju hüvitamine, lepingust taganemine, aegumistähtajad ja teavitamiskohustus
Kohtupraktika näited