Hooldustöötaja koolitus koos esmaabi koolituse ning praktikaga

Koolituse eesmärk: on anda õppijale hooldaja tööks vajalikud teadmised, oskused ja praktilised kogemused hooldatava elukvaliteedi parendamine

Õppekava koostamise alus:  Hooldustöötaja, tase 3 kutsestandard (kompetentsid: B.2.1., B.2.2, B.2.3.)
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10810658

Koolituse sisu:

• Sissejuhatus hooldustöötaja töösse, kutse taotlemine, terminoloogia
  • Hooldustöö olemus, hooldamise põhiprintsiibid, inimesekesksus hooldustöös, hooldusplaan ja selle täitmine
  • Hooldustöötaja tase 3 kutse taotlemine, kutsestandard
• Hooldustöötaja kutse-eetika
  • Eetika põhialused, Sotsiaalala Töötaja Eetikakoodeks, aitaja eetika
• Hooldustöötaja tööd puudutav seadusandlus
  • Sotsiaalhoolekande seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, jne
• Arengupsühholoogia. Inimese elukaar
  • Inimese areng alates lapsepõlvest
  • Arenguga kaasnevad kriisid
  • Eriksoni arenguliste kriiside mudel
• Patsiendi hügieenihooldus
  • Erinevad hügieenitoimingud ja voodipesu vahetus.
  • Patsiendi juhendamine- ja vajadusel abistamine
  • Patsiendi hügieenitoimingud
• Patsiendi toitmine sondiga e. Portsjontoitmine
  • Nasogastraalsond
  • Portsjontoitmine
• Lamatiste hooldus, klistiiri tegemine
  • Lamatiste hooldus – tekkepõhjused, riskipiirkonnad, erinevad staadiumid, hooldusvahendid
  • Klistiiri olemus, teostamine, eripärad
• Ravimiõpetus hooldajatele
  • Erinevad ravimvormid
  • Ravimite poolitamine
  • Ravimite koostoimed
  • Ravimite manustamine
• Sooline kasvatus ja seksuaalkasvatus
  • Seksuaalsuse ja soolisuse erinevad tahud
  • Seksuaalse arengu etapid.
  • Seksuaalsed õigused ja seksuaalne turvalisus.
  • Lühiülevaade seksuaalsusega seonduvate teemade käsitlemisest alus-, alg-ja põhihariduse õppekavadel.
  • Psüühilise erivajadusega inimeste seksuaalse eneseväljendamise toetuse vajadus.
  • Intellektipuudega inimeste seksuaalsuse juhendamine.
  • Dementsusega inimeste seksuaalsuse juhendamine.
  • Seksuaalne väärkohtlemine – mõisted, liigid, äratundmine, ennetamine.
• Töö meeskonnas. Klienditeenindus
  • Meeskonnatöö olemus,
  • Grupiprotsessid
  • Rollid meeskonnas
  • Meeskonna arengufaasid
  • Konfliktid – ennetamine, erinevad faasid, toimetulek
• Aktiviseerivad tegevused
  • Hoolealuste tegevusvõime
  • Aktiviseerimise võimalused hoolekandeasutuses ja inimese kodus
• Ergonoomika
  • Erinevad abivahendid
  • Kuidas valida sobilikku abivahendit arvestades hoolealuse vajadusi
  • Abivahendite kasutamine toetades erineva tegevusvõimega hoolealust
  • Asendravi ning kuidas toetada asendravi vajavat inimest
• Dementsus
  • Dementsus : põhjused, vormid, sümptomid
  • Dementsuse erinevad faasid
  • Kliendikeskne lähenemine
  • Tegevusvõime hindamine
  • Dementsusega kaasnevad ohud
  • Sagedamini esinevad sündroomid (valu, depressioon, deliirium)
  • Hooldamise eripära ja võimalused nende hooldamiseks hooldekodus
• Haprad eakad. Surija hooldus.
  • Hapruse olemus
  • Suremise olemus, protsess ja põhjused
  • Surija vajadused ja tunded
  • Suremise faasid, nende äratundmine
  • Leina faasid, nende äratundmine
  • Surija juhendamine, toetamine ja jõustamine
  • Surija lähedaste juhendamine, toetamine ja nõustamine
• Läbipõlemine. Enesehoidmine.
  • Sisemiste mõttemustrite olemus
  • Toimetulek mõttemustritega
  • Mis on läbipõlemine
  • Mis on kaastundeväsimus
  • Läbipõlemise ja kaastundeväsimuse ennetamise meetodid
  • Negatiivse kriitikaga toimetulekumehhanismid
  • Kuidas mitte tööd koju ja isiklikke probleeme tööle kaasa võtta
• Esmaabi
  • Esmaabi olemus
    • Kannatanu seisundi hindamine
    • Esmaabi andmise taktika.
  • Elustamine
    • Uppunu elustamine
    • Elustamine elektriga seotud õnnetuste ja südameinfarkti korral
    • Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
    • Esmaabi osutamine ajukahjustuse korral
    • AED kasutamine
  • Välised verejooksud ja šokk
    • Verejooksu peatamise võtted
    • Šoki olemus ja selle tunnused.
  • Haavad
    • Haavade teke
    • Sidumise tehnika ja reeglid
    • Kolmnurkrätiku kasutamine
    • Praktiliste oskuste omandamine sidumisel
  • Traumad ja luumurrud
    • Lahtiste ja kinniste luumurdude iseloomustus
    • Luumurdudega kaasnevad ohud
    • Liigesetraumad (nihestused, nikastused, põrutused)
    • Lahastamise viisid.
  • Mürgistused, söövitused, põletused, külmakahjustused, erakorralised haigusseisundid
• Hooldekodu toa hoolduskoristus
  • Koristuskäru komplekteerimine
  • Erinevad koristusmopid, -lapid
  • WC ja vannitoa koristus
  • Valamu koristus
  • Dušinurga koristus
  • WC poti puhastus
  • Erinevate puhastusvahendite kasutamine
  • Toa koristusjuhend
  • Koristustegevuse lõpetamine
• Hooldus erinevate haiguste korral
  • Eluohtlikud haigusseisundid
  • Elulised näitajad ning nende mõõtmine
  • Hooldus erinevate nakkushaiguste korral.
• Hooldustöötaja praktika hoolekandeasutuses 80 akadeemilise tunni ulatuses

Koolituse lõpuks õppija:

• Järgib hooldustöötaja tööd puudutavat seadusandlust, kutse-eetikat ning eristab eetilisi ja ebaeetilisi valikuid hooldustöös
• Abistab hoolealust igapäevaste toimingute juures
• Arvestab hoolealuse tervislikku seisundit, vajadusi ning harjumusi hoolekandeasutuse meeskonna liikmena
• Teeb hooldustoiminguid hoolealuse eripära, keskkonda arvestades ennast säästval viisil
• Teab, kuidas käituda kannatanuga või äkkhaigestunuga esmaabi andmisel

Õppemeetodid:  Loeng, arutelud, praktilised ülesanded, kaasuste lahendamine ja erinevad harjutused, õppevideode vaatamine, iseseisvad ülesanded.

Koolituse maht: 244 akadeemilist tundi; auditoorne õpe 124 akadeemilist tundi, praktika 80 akadeemilist tundi ja 40 akadeemilist tundi iseseisevõpe (praktikaaruande koostamiseks, eneseanalüüsi koostamiseks, kirjanduse lugemiseks)

Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused:
Koolituse lõpetamise eelduseks on osalemine 80% auditoorsetes tundides. Õpiväljundite kontroll toimub koolituspäevade lõpus mitteeristava teadmiste kontrolliga, praktiliste , iseseisvate, grupitööde, kaasuste alusel. Koolituse lõpus toimub õpiväljundite kontroll kirjaliku testiga (valikvastused/avatud küsimused), eneseanalüüsi koostamise ja selle esitlus alusel ning praktikapäeviku alusel.

Koolitajad:
Maire Aruots – Omab õe kutset. On töötanud erinevates tervishoiuasutustes. Õpetab hooldustöötajaid Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Lisaks töötab Elva Haiglas vaimse tervise õena. Tervishoiutöötaja registri number: N07006.

Kaido Voogla töötab aastast 1998 Tallinna Kiirabis, 2009 aastas alates on vahetuse välijuht. Aastast 2010 õpetab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötajaid, tegevusjuhendajaid ja koduhooldustöötajaid. Puutub kokku erinevate invahenditega aastast 2013 aastast ja erinevate igapäevaste abivahenditega puutub kokku juba 2003 aastas. Koolitaja: Janika Pael omab magistrikraadi terviseteadustes (õendusteadus). Janika töötab aastast 2005 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis lektorina. Ta on Eesti Õdede Liidu liige ning tegutseb aktiivselt erinevates töörühmades ja võrgustikes. Tervishoiutöötaja registrinumber: N07982 psühhiaatriaõendus.

Taimi Taimalu töötab igapäevaselt SA TÜ Kliinikum, Nahahaiguste kliinikus õena. On töötanud hooldajana. Lisaks õpetab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. On Eesti Õdede Liidu liige. Tervishoiutöötajate registrinumber N08776.

Kätlin Pilt – (RN MA), omab magistrikraadi terviseteaduses (vaimse tervise õendus). Täiendanud ennast motiveeriva intervjueerimise, lahenduskeskse lühiteraapia, kognitiiv-käitumisteraapia ja süsteemse pereteraapia alal. Lisaks õde-spetsialist intensiivravi alal; erakorralise meditsiini (EM) kogemus alates 2008a, Tartu Kiirabi EM õde-brigaadijuht. Koolitusvaldkonnas tegutsenud 11 aastat, peamiselt esmaabi andmise oskuste osas. Õpetab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Õdede Liidu liige. Tervishoiutöötaja registri number: N10315 .

Svetlana Kalmaznina (RN MA), terviseteaduse magister (õendusteaduses); õde-spetsialist intensiivravi alal. Svetlana töötab SA TÜ Kliinikumi Südamekliiniku kardiointensiivravi osakonnas intensiivraviõena ning õppejõuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Omab Punase Risti esmaabikoolitaja litsentsi (koolitusluba 6101HTM), et viia läbi esmaabi koolitusi. Täiskasvanuid koolitab alates 2011.aastast. Tervishoiutöötajate riiklikku registri nr. N04596.

Anne Parmas töötab igapäevaselt kiirabis 35 aastat ning esmaabi koolitusi on teinud 15 aastat. Lõpetanud meditsiinikooli 1985 aastal velsker/ ämmaemanda erialal, ning Tartu Ülikooli 2004 .a. ja täiendab erialaselt ennast iga-aastaselt Tartu Kiirabi AS ja Tallinna Kiirabis. On läbinud esmaabi koolituse koolitaja koolituse, mis on koolitajatele kohustuslik. Anne Parmase poolt läbiviidavad koolitused on kaasahaaravad läbi eluliste näidetega ning mõtlemapanevad. Anne Parmas suudab kõigi osalejate tähelepanu haarata. Igaüks, kes on käinud Anne Parmas´e koolitusel on saanud uusi ja vajalikke teadmisi. Tervishoiutöötajate riiklikku registri nr. N00068.

Angelika Armolik on lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna (BA) ja kaitsnud magistritöö sotsiaaltöö erialal (MSW). Uurimisvaldkonnaks oli dementsusega inimeste hooldamine üldhooldekodudes. Ta on sotsiaalvaldkonnas töötanud 20 aastat – korraldanud psüühikahäirega eakate hoolekandeteenuseid, juhtinud KOV sotsiaalteenistust ja osalenud rahvusvahelistes ja kohalikes projektides. Koolitajana on tegutsenud samuti 20 aastat ja omab ka täiskasvanute koolitaja 7. taseme kutset