Ehitustööde dokumenteerimine ekspertiiside näidetel. Praktikas levinud vigade vältimine

• miks ja kuidas vähendati kohustuslikku ehitamise dokumenteerimise mahtu viimati muudetud määruse alusel
• millised dokumendid tuleb seaduse kohaselt vältimatult koostada ja praktikas esinevad erisused objektide ja omavalitsuste alusel
• dokumendid, mida ei ole nimetatud dokumenteerimise nõuetes, kuid koostatakse nõuetekohasuse tõendamiseks
• dokumenteerimise nõuetes nimetamata ehitusdokumendid mida tavaliselt ei koostata või esitata, kuid on olulised nõuetekohasuse tõendamisel
• dokumentide koostajad ja kontrollijad, ajaraiskamise ja formaalsuse vältimine ning ebavajalik allkirjastamine
• ainus dokument, mida peab allkirjastama omaniku järelevalve tegija ning selle korrektne vormistamine
• miks ei pea vältimatult kaetud tööde aktile lisama fotosid ja kui lisada, siis kuidas seda teha nii, et sellel oleks ka hiljem praktiline väärtus
• milliste tööde puhul peab ehitustööde tegijal olema esitatud majandustegevuse registri teatis
• milliste tööde kaetud tööde akti peab allkirjastama ettevõtte vastutav pädev isik
• näited formaalsetest (kasututest) dokumentidest
• kellele ja mis mahus antakse üle ehitusdokumentatsioon
• miks ei pea pärast kasutusloa väljastamist ehitaja täiendavaid dokumente esitama
• kõiki konstruktsioone ja tehnosüsteeme hõlmavate kasutus- ja hooldusjuhendite puudumisest tulenevad nõuded ehitaja/arendaja vastu
• miks ehitise hooldamist ja garantiitöid peab dokumenteerima

Õpiväljunditena koolituse läbinu:

• teab, millised dokumendid on seadusest tulenevalt nõutud ja milliseid koostatakse täiendavalt nõuetekohasuse tõendamiseks

• teab, kes peab koostama ja kontrollima dokumente ning kelle allkirjad tõendavad pelgalt dokumendiga formaalset tutvumist

• teab, milliseid vigu tehakse dokumentide vormistamisel ning milline informatsioon on kasutatav tehniliste probleemide põhjuste tuvastamisel

• teab, kellele ja millised dokumendid tuleb üle anda ning kes peab neid säilitama

Koolituse läbimisel väljastame tunnistuse. Koolitus annab 3,5 TP (inseneri täiendõppe punkti). 
Tunnistuse väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.

Koolitus on sobilik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded.