Eesti Psühholoogia Konverents 2024: Saa vaimses töötervises must vöö!

Tervislik vaimne seisund on nagu nähtamatu tugisammas, mis kannab meid läbi elu erinevate väljakutsete ja kohustuste. Kui mõtleme töökeskkonnale ja igapäevasele sooritusele, avaneb meie ees oluline seos vaimse tervise ja üldise elukvaliteedi vahel. Töökeskkond, kus veedame suurema osa oma ärkveloleku ajast, mõjutab meie vaimset heaolu rohkem, kui võime esmapilgul aimata.

Tasakaalus ja toetav töökeskkond võib toimida kui vaimse tervise oaas, kus inimesed saavad kasvada, areneda ja täielikult panustada oma potentsiaali. Seega muutub oluliseks küsimus, kuidas saame toetada oma vaimset heaolu ning olla valmis erinevateks väljakutseteks, võimaldades meil olla oma parimal kujul nii isiklikus kui ka tööalases elus.

Meeleoluka hommikukontserdiga esineb ning päeva juhib armastatud laulja ja näitleja Lauri Liiv.

Sihtrühm:
Ettevõtte ja asutuse juhid, keskastmejuhid, personalitöötajad, meditsiinitöötajad ning spetsialistid, kes väärtustavad tugevat vaimset vormi ning kõrget töövõimekust.

Programm:

• 09:15 – 10:00 Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega
• 09:30 – 10:00 Meeleolukas hommikukontsert
  • Lauri Liiv Laulja, näitleja ning õhtujuht
    Lauri Liiv õppis aastatel 1996–2000 Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis pop-džässlaulu erialal. Tuntust hakkas ta koguma 1990. aastate keskpaigus eeskätt poptrio Black Velvet solistina. Alates 1998. aastast on ta kaasa teinud üle kolmekümnes muusikalis nii Eestis kui välismaal (nt Soomes, Rootsis, Taanis Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Itaalias). Neist nimekamad on olnud “Hüljatud”, “Chess”, “West Side Story”, “Jesus Christ Superstar” ning “Ooperifantoom”. Lisaks on Liiv osalenud paljudes teleprojektides – nii osaleja kui ka saatejuhina. Näiteks jõudis ta saatesarja “Su nägu kõlab tuttavalt” kolmanda hooaja finaali. Näitlejana on Liiv kaasa teinud teleseriaalis “Kartulid ja apelsinid”, samuti on ta oma hääle andnud karupoeg Paddingtonile samanimelise koguperefilmi mõlemas osas. Alates 2015. aastast tegutseb Liiv omanimelise svingorkestri laulja ja juhina. Lauri on Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige.
• 10:00 – 10:05 Konverentsipäeva avamine
• 10:05 – 10:40 Edukus – iseenda potentsiaali rakendamine kui vaimse heaolu oluline osa
  • Ivar Raav Raamat “Juhtimise jalajälg” autor, holistiline juhtimiskoolitaja ja mentor
    Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Juhtimiskoolitustega on ta tegelenud enam kui 3 aastat. Organisatsioonikäitumise magister ja matemaatik – ühendatud on „kandiline“ ja „pehme“ juhtimine. Ivar õpib terapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust veelgi rohkem äriorganisatsioonidesse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning ta peab vajalikuks, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg. Raamatu “Juhtimise jalajälg” autor, podcasti “Juhtimine juhtimiseta” kaasasutaja.
    • Edu ja edukuse definitsioon võiks ja peaks olema iga inimese jaoks erinev, kuna iga inimese iseenda sügavam potentsiaal on erinev. Paraku õpivad inimesed edukuse definitsiooni teiste käest ja seejuures väga pindmiselt (näiteks on edukus tulemused, kuulsus, võim, raha, vastamine standardile ja/või teiste ootustele jne). Olemata iseenda edukuse definitsioonist teadlik, oleme vastuolus iseenda sügavama olemusega. Kui aga oleme vastuolus oma olemusega, annab sellest esmalt märku vaimne heaolu ning kui me seda kuulda ei võta, siis annab märku meie füüsiline keha. Ettekande jooksul teeme läbi personaalse praktilise harjutuse, et jõuda lähemale iseenda potentsiaalini ja saada aru, kas igaühe edukuse definitsioon on kooskõlas tema potentsiaaliga või on sinu vaimne heaolu ohustatud teiste poolt sinu jaoks defineeritud edukusest.
• 10:40 – 11:20 Tehisintellekti, automatiseerimise ja digitaalsete töövahendite mõjust vaimsele töötervisele
  • prof Kristjan Port Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, dotsent
    Kristjan on tunnustatud Eesti spordibioloog, SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ning Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent.
• 11:20 – 12:00 Quiet quitting ehk vaikne loobumine – mõju organisatsiooni sisekliimale ja tulemustele
  • Martin Rajasalu Moticheck OÜ asutaja ja juht
    Martinil on EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuse kraad. Ta on töötanud enam kui kakskümmend aastat finantsvaldkonnas nii spetsialisti kui tippjuhina. 2021. aastal asutas Martin koos partneritega Motichecki. Ettevõtte missioon on lahendada töötajate kaasatuse ning inimeste juhtimise kitsaskohti unikaalse uuringu tarkvara, tehisintellekti ning kaasaegsete kommunikatsioonilahendustega. Täna kasutavad paljud kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted Motichecki oma juhtimiskvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks.
    • Misasja? Mis juhtus? Tuled põlevad, aga kedagi pole kodus – kuidas me siia jõudsime?
    • Vaikse loobumise või tiksumise mõju töötulemustele
    • Kala ujub pea ees. Juhtimiskvaliteet kui konkurentsieelis
    • Kaasamine on motivatsiooni ema!
    • Juht ja tema tööriistakast – mida saab juht teha, et töötaja silmad säraksid ja töö lendaks
• 12:00 – 13:00 Lõunapaus
• 13:00 – 13:35 Vaimne superjõud – kuidas saada tööl vaimselt kuulikindlaks?
  • Andero Teras meeskonna- ja juhtimiskoolitaja, psühholoog
    Anderol on üle 12-aastane kogemus sisekoolituste, arenguprogrammide ja konsultatsioonide pakkumisel juhtidele ja spetsialistidele. Koolitusteemad, milles tunnetab enim laiapõhjalist ettevalmistust, kogemust ja palju kogunenud näiteid, keerlevad neuropsühholoogia, juhtimispsühholoogia, vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu, organisatsiooni- ja tööpsühholoogia ümber. Andero erialane pädevus põhineb Tartu Ülikooli psühholoogia magistrikraadil, millele lisaks on ta oma psühholoogiaalaseid teadmisi ja kogemusi täiendanud Soome ja Ameerika Ühendriikide ülikoolides. Rahvusvahelist mõõdet oma koolitustele lisab töö Suurbritannia, Rootsi, India, Ameerika Ühendriikide, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Ladina-Ameerika, Bulgaaria ja Singapuri juhtide ja meeskondadega.
    • Vaimse tervise edendamist on enda jaoks lihtne eesmärgistada, aga praktikas keerukam teostada. Pingelistel aegadel võib otsa saada vaimujõud või püsivust pärsib esmapilgul abstraktsena tunduv vaimse tervise olemus. Ettekandes analüüsime, millised võivad olla erinevad võimalused oma vaimse vastupidavuse kasvatamiseks, et valitud lähenemine eeskätt ka reaalne täituma oleks. Läbi neuropsühholoogia vaatame inimpsüühika toimimise põhiprintsiipe, et mõista, milliste tehnikatega tagada enda töövõime ja psühholoogiline heaolu ka pingelistel aegadel. Hangime erinevaid soovitusi ja nõuandeid, kuidas lahti mõtestada, mida ma üldse vajan ja kuidas läbi õigete tehnikate selleni jõuda.
• 13:35 – 14:05 Psühholoogiline nõustamine kui töötervishoiuteenuse osa
  • Ave-Gail Kaskla-Kuprys Töö- ja organisatsioonipsühholoog, kriisinõustaja, koolitaja, A-G Projekt OÜ omanik ja tegevjuhtAve-Gail on töö- ja organisatsioonipsühholoog ning eduka tööstressi ja läbipõlemist ennetava nõustamisformaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja. Lisaks omab ta kriisinõustamise pädevust (sh. spetsialiseerumisega operatiivsele reageerimisele). Tööstaaži on tal alates 1995. aastast, olles töötanud nii FIE-na kui ka rohkem kui 20 000 töötajaga korporatsiooni heaks. Alates 2012. aastast on tema põhitegevuseks olnud erinevatele ettevõtetele tööohutusalaste riskianalüüside koostamine (sh psühhosotsiaalsed ohutegurid), millele veid hiljem lisandus organisatsioonide, nende juhtide ja töötajate nõustamine nii tööalaste kui isiklike raskustega toimetulekul. Läbi oma esitluste püüab ta tõsta üldist teadlikkust vaimse tervise teemadel ning panna inimesi leidma üles enesehoidmise olulisust, sest terve ja tugev inimene on heaks kaaslaseks ja toetajaks teistele. Lisaks on selline inimene tulemuslikum nii töö kui eraelus ja ta on ka usaldusväärsem oluliste otsuste tegijana.
    • Tervislik ja tasakaalustatud töökeskkond on hädavajalik, et tagada töötajate heaolu ja produktiivsus. Üks oluline aspekt töötervishoius on psühholoogiline nõustamine, mis keskendub töötajate vaimsele tervisele ja emotsionaalsele heaolule. Psühholoogiline nõustamine töökeskkonnas on suunatud töötajatele, kes võivad kogeda stressi, ärevust või muid emotsionaalseid väljakutseid seoses nende tööga. See protsess on suunatud nende individuaalsete vajaduste ja olukordade mõistmisele ning aitab neil arendada tõhusamaid stressijuhtimise strateegiaid. Nõustamise käigus käsitletakse tööga seotud stressoreid, suhtlemisprobleeme kolleegidega, töö- ja eraelu tasakaalu küsimusi ning muid emotsionaalseid muresid. Psühholoogiline nõustamine on oluline töötervishoiu element, mis toetab organisatsiooni kui terviku edukust, aidates töötajatel saavutada tasakaalu ja harmooniat nii töö- kui ka eraelus ning seeläbi võimaldab kasutada töötajatel oma potentsiaali täies mahus, teha kaalutletud otsuseid ning panustada organisatsiooni arengusse. Ettekandes räägime Võõras Sõber nõustamisformaadi näitel, kuidas psühholoogiline nõustamine aitab parandada psühhosotsiaalset töökeskkonda ning ennetada ja maandada psühhosotsiaalseid ohutegureid.
• 14:05 – 14:35 Tahe – kuhu see kaob ja kuidas see hõlpsamalt üles leida?
  • Gähtlin Leppänen Spordipsühholoog ja koolitaja
    Gähtlin Leppänen on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi psühholoogia erialal. Ta on töötanud 7 aastat koolipsühholoogina ning on omandanud spordipsühholoogia eriala ja spordipsühholoogi kutse (kutsetunnistus nr 189803). Täiendkoolitusena on õppinud motiveerivat intervjueerimist ja mitmeid erinevaid teraapiaid (lahenduskeskne lühiteraapia, muusikateraapia ja liivateraapia). Peab oluliseks keskendumist isiku tugevustele ja selle kaudu motivatsiooni tõstmist.
    • Ideaalses maailmas oleks töötaja koguaeg tahtmist täis tööd teha, kuid paraku reaalsus on see, et mingi perspektiivi lõikes märkame me kõik, et tahe tegutseda kuhugi kaob ja sellest saab probleem, millega on vaja tegeleda.
      • Kuidas efektiivsel viisil leida ülesse need aspektid, mis tahte on ära viinud ja saada ülevaade sellest, et võibolla kõik ei olegi üdini halb, vaid ainult osa töised asju mõjutab tahet?
      • Kuidas hinnata tahte püsimist psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamise võtmes?
      • Milline võiks olla action-plan, et tahe taas üles leida?
      • Praktilised eneseanalüüsimise võtted ja olulised teadmised kiireks olukorra kaardistamiseks ja sealt edasi tegevusplaani väljatöötamiseks. Hea sisend iseenda juhtimiseks kui ka arenguvestlusele minekuks.
• 14:35 – 15:05 Virgutuspaus
• 15:05 – 15:35 Psühholoogilise kliima juhtimine organisatsioonis
  • prof emer. Mare Teichmann Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, psühholoog; PE Konsult, juhataja
    Mare Teichmann on psühholoogia emeriitprofessor, Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli asutaja, tööstuspsühholoogia instituudi asutaja. Mare peamised uurimisvaldkonnad on tööstress, psühhosotsiaalsed tegurid tööl, elukvaliteet, sh. tööelu kvaliteet, tööga seotud kontrollkese ning teised töö ja juhtimisega seotud psühholoogilised probleemid. E-õppe ja e-testimise lahenduste pioneer Eestis. Paralleelselt akadeemilise tööga on ta rakendanud PE Konsult tegevjuhina teaduspõhiseid teadmisi ja psühholoogilisi meetodeid praktikas. Lisaks loengutele ja konsultatsioonidele on tema juhtimisel välja töötatud testid erinevate tööl esinevate psühhosotsiaalsete tegurite ning nendega seotud riskide mõõtmiseks ja hindamiseks. Aastatel 1980–1989 oli Mare Teichmann ENSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (praegu Tervise Arengu Instituut) kutsepatoloogia osakonna teadur. 1988. aastast töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis. Mare Teichmann on psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli asutaja (1992), tööstuspsühholoogia instituudi asutaja ja direktor (2009), nüüd emeriitprofessor. Töötanud järgmistel ametikohtadel: * Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia professor ja -õppetooli juhataja (1992). * Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudi direktor (2009). Mare Teichmann on külalisprofessorina õpetanud paljudes ülikoolides, sealhulgas Helsingi Ülikoolis, Oslo Ülikoolis, Viini Ülikoolis, Valencia Ülikoolis, Cambridge’i Ülikoolis, Sevilla Ülikoolis, Sileesia Ülikoolis, Grenoble’i Ülikoolis. Lisaks on ta AS PE Konsult juhataja (1996).
    • Mis on organisatsiooni psühholoogiline kliima?
    • Kui hea on psühholoogiline kliima Eesti organisatsioonides? (PE Konsult uuringud, 2018-2023)
    • Kuidas on organisatsiooni psühholoogiline kliima seotud töötajate tööstressi, töövõime, töömotivatsiooni, töö tulemuslikkuse ja tervisega? (PE Konsult uuringud, 2018-2023)
    • Organisatsiooni psühholoogilise kliima mõjurid – mis mõjutab organisatsiooni psühholoogilist kliimat? (PE Konsult uuringud, 2018-2023)
    • Kuidas juhtida organisatsiooni psühholoogilist kliimat?
• 15:35 – 16:05 Kuidas päriselt ennast välja lülitada ilma süümepiinu tundmata?
  • Anna Nõmmik Kliiniline psühholoog
    Anna on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi psühholoogias, erialalt kliiniline psühholoog. Ta tegutseb juba mitmeid aastaid Peaasjad MTÜ koolitajana koolitades erinevaid sihtgruppe erinevatel vaimse tervise teemadel.
    • Miks on vajalik puhata ja ennast häirivatest teguritest välja lülitada?
    • Miks võivad puhates tekkida süütunded?
    • Mida saame ette võtta selliste süütunnete leevendamiseks?
    • Praktilised nipid, kuidas oma tähelepanu juhtida ja süümepiinade vabamalt puhata
• 16:05 – 16:15 Konverentsipäeva kokkuvõte ja lõpetamine
  • Lauri Liiv Laulja, näitleja ning õhtujuht

* Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.

Küsin koolituse kohta lisainfot