Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamisega ning tehnoseadmete paigaldamisega seotud õiguslikud ja praktilised küsimused

Praktikas on seoses tehnovõrkude ja -rajatiste ning tehnoseadmetega tekkinud mitmeid küsimusi. Näiteks, milliseid dokumente ning lubasid on vaja elektriliini või tuuliku rajamiseks ja kasutusele võtmiseks. Samuti on esinenud vaidlusi tehnovõrkude ja -rajatiste ning tehnoseadmete omandi küsimuses. Näiteks on vaieldud selle üle, kellele kuulub ehitises olev soojussõlm või kinnistul asuv torustik ning kas see on ehitise oluline osa või hoopis päraldis. Veel on olnud ebaselgus selles, millistest õigusaktidest tuleb konkreetse rajatise või seadme puhul mingis olukorras lähtuda. Näiteks elektripaigaldisega seotud küsimusi reguleerib nii seadme ohutuse seadus kui ka ehitusseadustik. Seega võib tekkida küsimus, millises osas kuulub kohaldamisele üks või teine seadus. Koolituse eesmärk ongi selgitada tehnovõrkude- ja rajatiste ning tehnoseadmete mõisteid, erisusi ja nende rajamise ja paigaldamise ning kasutusse võtmise aluseid.

Sihtrühm:
Ehitajad, arendajad, ja projekteerijad, kes puutuvad oma töös kokku tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamisega ning tehnoseadmete paigaldamisega

Teemad:

• tehnovõrkude ja -rajatiste ning tehnoseadmete (tehnosüsteemide) eristamine, mõisted ning seosed ehitisega
• õiguslik staatus, omandi küsimused
• tehnovõrgu ja -rajatise rajamise alus ja ehitamisega seotud küsimused, kaitsevööndid
• tehnoseadmete paigaldamine ehitisse ja sellega seotud õiguslikud küsimused
• tehnovõrkude ja -rajatiste ning tehnoseadmete kasutusele võtmise alused
• tööde dokumenteerimine

Õpiväljunditena koolituse läbinu:

• teab tehnovõrke ja -rajatisi ning tehnoseadmeid (tehnosüsteeme) reguleerivatest õigusaktidest
• teab tehnovõrkude ja -rajatiste ning tehnoseadmete rajamise/paigaldamise, omandi ja kasutusele võtmise küsimusi
• tunneb kohtupraktikat

Koolitaja:
Martina Proosa, AS Merko Ehitus Eesti jurist
Martina Proosa on juristina tegutsenud üle kahekümne aasta, sellest ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas enam kui kümme aastat. Selle aja sisse mahub töö juristina advokaadibüroos ja ühes Eesti suurimas ehitusfirmas ning õiguskantsleri nõunikuna. Ta on olnud planeeringute osakonna juhataja siseministeeriumis, kus tegeles nii õigusloomega – osales planeerimisseaduse ja muude õigusaktide väljatöötamises -, planeeringute järelevalvega kui ka muude planeerimisosakonna ülesannetega. Igapäevase töö kõrvalt on Martina kirjutanud artikleid ning kaks ehitusseadustikku ning planeerimisseadust tutvustavat raamatut sarjas Kinnisvarakool. Lisaks on viinud läbi hulgaliselt koolitusi, muu hulgas sisekoolitusi kohalikes omavalitsustes.

Koolituse läbimisel väljastame tõendi. Tõendi väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.

Koolitus annab 3,6 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Koolitus on sobilik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded.

Küsin koolituse kohta lisainfot