Tegevusjuhendaja koolitus koos esmaabi väljaõppega

Sihtgrupp:
Inimesed, kes soovivad tööle asuda tegevusjuhendajana või kes tööl või kodus puutuvad kokku psüühilise erivajadusega inimeste hooldusega.

Teemad:

• psüühilise erivajadusega inimese hoolekanne;
• eetika hoolekandes;
• arengupsühholoogia alused;
• meeskonnatöö alused;
• psüühikahäired;
• vaimupuue;
• liitpuue;
• suhtlemise eripärad suhtlemisel psüühikahäiretega inimestega;
• tegevusvõime, eesmärgistatud tegevus;
• tegevusjuhendaja töövaldkond;
• tegevuse analüüs ja kohandamine;
• tegevusvõime hindamine;
• klienditöö meetodid;
• peamised töövõtted igapäevases hoolduses;
• tegevusplaani koostamine;
• terviseseisundi jälgimine ja ravimiõpetuse alused;
• rühmatöö klienditöös;
• probleemse käitumise juhtimine;
• seksuaalsus ja seksuaalkasvatus, väärkohtlemine;
• teraapilised ja arendavad tegevused klienditöös;
• kutse taotlemine;
• esmaabi.

Koolituse läbinu:

• mõistab erihoolekandesüsteemi olemust;
• rakendab erihoolekandeteenuseid lähtuvalt kliendi arengust ja tegevusvõime tasemest;
• valdab klienditöö enamlevinud meetodeid;
• kasutab spetsiifilisi meetodeid klienditöös;
• oskab koostada psüühilise erivajadusega inimestele tegevusplaani;
• hindab kannatanu seisundit ja annab esmast abi.

Koolitusel tuleb juhendatud praktika põhjal (68 akadeemilist tundi) koostada iseseisvalt lõputöö (tegevusplaan teenust saavale isikule, 16 tundi) ning see kaitsta.

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 80% tundidest, esmaabi väljaõppe läbimine ning tegevusplaani koostamine ja suuline kaitsmine.

Koolitajad:
Ene Pill – 1994–1999 õppeosakonna juhataja, 1999–2000 TPÜ terviseuuringute labori teadur, 2001–2006 Tallinna Haridusameti peaspetsialist/peanalüütik, 2006-2009 OÜ Inscape Baltic koolituskonsultant, 2009-2011 Rehabilitatsioonikeskus Adeli Eesti OÜ psühholoog ning alates Ene Pill on Loovteraapiate Ühingu, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige ning MTÜ Q-klubi juhatuse liige. 2010. aastal lõpetas Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate erialal ja omab terviseteaduses teadusmagistri kraadi ning omab kutsetunnistust. Praegu töötab Ene Pill Tallinna Perekeskuses psühholoogina. Täiskasvanute koolitamise pädevust omab Ene Pill tänu oma pikaajalisele tööle õpetaja ja koolitajana.
Ene peamised uurimisvaldkonnad on kutsevalik ja seda mõjutavad tegurid, probleemsed lapsed, koolistress, kunstiteraapia võimalused haigete rehabilitatsioonis ja töös probleemsete lastega. Ta on rakendanud kunstiteraapia võtteid insuldijärgsete patsientide rehabilitatsioonis.

Janika Pael on lõpetanud Tartu Ülikooli ning omab magistrikraadi terviseteadustes (õendusteadus). Janika töötab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis lektorina ning on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirja “Tervist!“ toimetuskolleegiumi liige. Ta on Eesti Õdede Liidu liige ning tegutseb erinevates töörühmades ja võrgustikes.

Helle Känd on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1984. aastal (lastearsti diplom) ja Tartu Ülikooli 1993. aastal (perearsti diplom). Koolitamisega alustas Helle noore arstina – tervise, esmaabi ja vanemlust toetavate teemadega. Eriti tunnustatud ja soovitud on Helle intellektipuudega inimeste ja lapse vaimse tervise teemadel koolitama, mida ta on teinud üle Eesti erinevates asutustes. Aastatel 2005-2007 läbis Helle rahvusvahelise täiskasvanute koolitajate kursuse.
Tema valdkondade iseloomustamisel võib öelda, et need on teemad, mis tagavad heaolu, turvalisuse, mõistmise ja väärika elukvaliteedi. Teda võib pidada elukaare loojaks intellektipuudega inimestele (lasteaed, kool, küla, kutseõpe, rehabilitatsioon ja teised toetavad teenused). Helle on Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja/lastearst/perearst.
Helle ütleb enda kohta, et ta on sariõppija, aga ka praktik. Ta januneb uute kogemuste ja oskuste järele, kuid eelistab osaleda koolitustel välismaal. Tema harjumus otsida kogemusi Euroopast sai alguse, kui Eestis veel vajalikku kogemust ei olnud. Viimastel aastatel on Helle täiendanud end peamiselt veebikoolituste alal, kuna peab neid mugavaks ja kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele. Sealjuures nendib ta, et inimlik kontakt on järjest olulisem.

Jane Kallion on lõpetanud Tartu Meditsiinikoolis õe põhikoolituse ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi terviseteadustes. Janel on pikaaegne töökogemus erakorralise meditsiini osakonnas õena ja õendusjuhina, kiirabis õena ning tervise valdkonna juhtõpetajana kutseõppeasutuses. Jane on litsentseeritud esmaabiõpetaja. Lisaks annab ta loenguid erinevates koolitusasutustes. Jane on õpingute käigus läbinud mitmeid andragoogika-alaseid koolitusi ning omab pikka kogemust täiskasvanute koolitajana.
2016. aastal omistati Janele tiitel “Eesti Aasta Koolitaja 2016“ ning oli nominent “Eestimaa õpib ja tänab“.

Kadri Paal on töötanud psüühiliste erivajadustega tööealiste isikutega üle 15 aasta. Hetkel on lõpetamisel õpingud Tartu Ülikooli magistriõppes eripedagoogi erialal. Lisaks on läbinud tegevusterapeudi assistendi koolituse Tervise Arengu Instituudis ning tegutsenud antud erialal peaaegu kümme aastat.

Kaili Ploom-Zilmer on tegelenud vaimse tervise probleemide ja psühholoogilise heaolu ning eneseteostuse alase nõustamisega üle 15. aasta. Ta omab psühholoogia alast haridust Tartu Ülikoolist ning töötab Tallinna Tugikeskuses Juks rehabilitatsiooni osakonnas osakonna juhina ja psühholoogina. Kailil on nõustamiskogemus nii psüühiliste probleemide-, hariduspsühholoogia-, karjäärplaneerimise- kui sõltuvusnõustamise valdkonnas. Kaili aitab psühholoogina aktiveerida ressursse toimetulekuks stressiga, elukriisidega kui ka igapäevaprobleemidega, et realiseerida oma potentsiaali ning leida suuremat psüühilist heaolu. Kaili tegeleb ka koolitustegevusega, edasi andes oma teadmisi ja kogemust psüühiliste probleemidega inimestega töötamise valdkonnas.

Kätriin-Eliis Haamer on lõpetanud Psühholoogia (BA) Tallinna Ülikoolis. Õpingute lõpus avastas enda jaoks erihoolekande ning on seal töötanud praeguseks juba 6 aastat. Valdkond on tema jaoks väga paeluv olnud ning kogemusena on erinevate teenuste arendamist asutuse siseselt ning osalenud ISTE projektis ning selle mudeli välja arendamisel kaasa rääkinud. Hetkel on end erialaselt täiendamas Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistri erialal. Kätriin-Eliisi tööd on tunnustatud ka Haapsalu linna poolt 2018 aasta sotsiaaltöö tegijana ja 2022 aasta sotsiaalvaldkonna edendajana.

Maire Koppel on sotsiaaltöö ja sotsiaalasutuse juhi haridusega ning MTÜ Iseseisev Elu juhatuse liige alates 1997. aastast. Ta on õppinud Soomes Tampere ja Jyväsküla koolituskeskuses psüühilise erivajadusega inimeste arendamise ja juhendamise meetodeid; läbinud Toronto Sõltlaste keskuse koolitusi ja Kenti Ülikooli korraldatud toetatud tööle rakendamise koolitusi; omandanud Saksamaal väljatöötatud Hamet-e ja Hamet-2 erivajadusega inimeste töövõimet hindava meetodi.
On läbinud andragoogika koolituse ja leinanõustamise koolituse Tartu Ülikoolis, SA Praxise kaasamiskoolituse ja motiveeriva intervjueerimise koolituse Tartu Ülikoolis
Maire omab teadmisi, kuidas käivitada ja arendada psüühilise erivajadusega inimestele töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus, kogukonnas elamise teenus, pikaajalise kaitstud töö teenus.
Maire on Tartu linna aukodanik, tema südameasjaks on arendada inimkeskset sotsiaaltööd, erihoolekandeteenuseid ning populariseerida ja arendada tegevusjuhendaja ameti kuvandit.

Simone Epro töötab Sotsiaalkindlustusametis rehabilitatsooni peaspetsialistina. Selja taga on pikem töökogemus erivajadustega inimestega, nii tegevusjuhendaja, sotsiaaltöötaja kui ka juhtumikorraldajana. Simone on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. Koolitaja kogemust on neli aastat, nii Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Sotsiaalkindlustusametis kui ka Luwi OÜ-s.

Urve Tõnisson on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õeteaduse eriala ning Mainori Kõrgkooli rakenduspühholoogia eriala. Erihoolekande ja rehabilitatsiooni valdkonnas on ta töötanud alates 2001 aastast nii terapeudi, koolitaja kui arendajana. Viimastel aastatel on ta tegelnud raskesti mõistetava käitumisega erivajadusega kliendite juhendamisega (MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus), on olnud tegev SA Viljandi haigla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, tegeleb siiani pikaajalise psüühikahäirega klientide nõustamise, koolitamise ja jõustamisega, on taastumise toetaja ja edendaja, CARe metoodika rakendaja (EPRÜ, Heaolu ja Taastumise Kool), teeb koostööd kogemusnõustajatega ning osaleb eksperdina valdkonna arendamisel. Tal on pikaajaline koolitajakogemus ning teadmised koolitamiseks, mida on saanud läbi erinevate kursuste nii Eestist kui välismaalt. Ta omab Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS poolt väljastatud täiskasvanu koolitaja, tase 7 kutset. Täiendab end jätkuvalt probleemse käitumise juhendamise, kunstiteraapiate, coachingu ja nõustamise, teadveloleku -ja mindfulness praktikate valdkondades, omab MBSR (teadvelolekupõhine stressijuhtimise programm) sertifikaati ning juhendajakoolituse sertifikaati.

Ülar Uusküla on alates 1990 aastast töötanud mitmetes eesti hoolekandeasutustes (Võisiku Hooldekodu, Kursana Eesti OÜ, AS Hoolekandeteenused). Alates 2010 on ta SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liige. Lõpetanud 1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö erialal ning täiendanud end muusikateraapia, kvaliteedijuhtimise ning täiskasvanute koolitaja koolitustel nii kodu- kui välismaal. Omab täiskasvanute koolitaja (tase 6) kutset. On üks “Tegevusjuhendajate käsiraamatu“ autoritest.
Perioodil 2001 kuni 2015 osales Tervise Arengu Instituudis tegevusjuhendajate koolitustel koolitajana.

Ülle Lepik on SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses rehabilitatsiooni- ja toetavate teenuste osakonna juhataja, lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala 1987.a. Täiendanud end psühhodiagnostika-, psühhoteraapiate  ja rehabilitatsiooni alal, s.h. kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhiaatriline rehabilitatsioon ja psühhoanalüütiline psühhoteraapia. Ta on töötanud erivajadustega inimestega üle 20.a. Koolituskogemus alates 1992.a.

Lisainfo:

• Koolituse hind sisaldab tasu asutusele juhendatud praktika eest, paljundatud materjale ja kohvipause. Koolituse edukalt läbinutele väljastatakse koolituse lõputunnistus mahuga 260 akadeemilist tundi.
• Koolitusel tuleb juhendatud praktika põhjal (68 akadeemilist tundi) koostada iseseisvalt lõputöö (tegevusplaan teenust saavale isikule, 16 tundi) ning see kaitsta.
• Koolitus sisaldab ka 16 tunnist esmaabiandja väljaõpe koolitus.

Küsin koolituse kohta lisainfot