Projekt ehitusplatsil

Samuti pööratakse tähelepanu vanade majade rekonstrueerimisele ja nendes esinevatele konstruktsioonidele. Seda kõike arvutustesse süvenemata, pigem arvutuste tulemusi tõlgendades. Tulemuseks on tihendatud kokkuvõte, kuid hõlmab siiski kõike olulist kõige olulisemast.

Anda ühtmoodi arusaadavaid teadmisi ja mõisteid ning valida igas teemas välja oluline, mis aitab projekteerijal, ehitajal, järelevalveinseneril ja firmajuhil keskenduda ehitusobjektil toimuvasse kui ühisesse ettevõtmisesse.

• Lühidalt sellest, kuidas täna projekteeritakse ning kui suurte tugevusvarudega arvestatakse

  • Koormused, millega ehitamisel vältimatult arvestada tuleb: omakaalud ja kasuskoormused (inimtegevusest tingitud koormused)

  • Kliimast ja asukohast sõltuvad koormused: lumi ja tuul

• Staatika, millest ei tasu mõelda kui millestki ääretult teoreetilisest.

  • Siin on staatika meile abiks kahe põhimõtteliselt erineva kaldkatuse konstruktsiooni erinevuste mõistmisel.

• Tugevusõpetus. Siin vaatleme vildakpainet ehk seda, kui viltu me võime ristkülikristlõiget või terasprofiili pöörata ning kas on võimalik ristlõike valikuga seda nähtust vältida. Tutvume paindekeskmega ja väände vältimisega.

• Raudbetoon üldiselt. Betoon ja armatuur. Tugevusklassid ja keskkonnaklassid. Armatuuri kaitsekihid ja nõutava tulepüsivuse tagamine. Armatuuri jätkamise erinevad võimalused. Külmasildade katkestamine.

• Monteeritav raudbetoon. Paneelmajad. Korteritevahelise õhumüratakistuse tagamine. Betoonpindade viimistlused. Monteeritav raudbetoonkarkass – postid, talad, paneelid. Tüüpsõlmed ja kasutatavad taridetailid.

• Teras. Tugevusklassid ja tõmbediagramm. Voolavuspiir ja tõmbetugevus. Terasprofiilid ja ristlõigete klassid. Poltliited, poltide tugevusklassid ja poltliidete põhireeglid. Keevisliited. Keskkonna saasteklassid. Korrosioonikaitse. Nelikanttorudest sõrestikud. Teraskonstruktsioonide tulepüsivus.

• Kivikonstruktsioonid. Müürikivid ja nende omadused. Müüritise seotised. Kivi- ja müüritise survetugevused. Müüritise armeerimine. Kiviseina saledus ehk seos seina paksuse ja kõrguse vahel. Pilastritega sein. Olemasoleva müüritise tugevdamine.

• Väikeplokkidest seinad. Keramsiit- ja poorbetoonplokk. Plokkide ja neist laotud müüritiste survetugevused. Seinte ladumisel kasutatavad müürimördid. Armeerimise üldised reeglid ja eripärad plokkide kaupa.

• Betoonõõnesplokid. Betoonõõnesplokid ja raketisplokid. Kasutatavad müüri- ja täitemördid. Seinte ladumise ja armeerimise eripärad.
  Soojustusega betoonplokid (Lammikivi).

• Puit. Materjali eripärade arvestamine projekteerimisel. Põhilised koormusolukorrad. Puidu roome.

• Liimpuit ja ristkihtpuit. Suuresildeliste liimpuitkonstruktsioonide tüübid. Raamide sisejõud ja sobiva raamitüübi valimine.

• Puidu liited. Kinnitid: naelad, kruvid, naaglid, poldid. Terasest ühendusdetailid: naelutusplaadid, talakingad, nurgikud, postijalad, peitkonsoolid. Puitkarkassi jäigastamine jäigastuslindiga.

• Komposiitkonstruktsioonid. Kahe materjali töötamine ühtse konstruktsioonina. Nihkejõud eri materjalide vahel ja nende vastuvõtmine. Liitkonstuktsioonid. Liit-palktala - mitmest palgist tervikristlõike moodustamine.

• Teras-betoonkomposiit. Talade ja postide erinevad konstruktsioonid. Nihkejõudude vastuvõtmiseks kasutatavad nihketüüblid: Nelson-tüüblid, armatuurterasest aasad, nurkraua jupid. Profiilpleki kasutamine raketisena.

• Puit-betoonkomposiit. Kasutatavad nihketüüblid. Roome mõju pika-ajalisel koormamisel. Roomedeformatsioonide arvestamine lagede rekonstrueerimisel.

• Vanade majade rekonstrueerimine. Enne teist maailmasõda ehitatud majad: Lenderi maja ja Tallinna maja. Välisseinad – rõhtpalksein ja tala-post kostruktsioonis sein plangutustäitega. Pärat teist maailmasõda ehitatud Stalini-aegne maja. Iseloomulikud kaldkatuste konstruktsioonid.

• Vanades majades kasutatud kiviseinte tüübid. Gerard’i sein, rolok-sein, nopsa sein, harju sein, nõmme sein. Nende seinte survekandevõimed ja probleemid rekonstrueerimisel.

• Vahelagede konstruktsioonid. Terastaladel või relssidel betoonist keldrilaed. Puitvahelaed urbse täidisega. Kärgtellistest betoonribidega vahelaed. Nende lagede rekonstrueerimine.

Õpiväljunditena koolituse läbinu:

• tunneb ehituses esinevaid põhilisi koormusi 

• mõistab staatika ja tugevusõpetuse põhimõisteid ning nende seost ehituskonstruktsioonide toimimisega

• tunneb raudbetoon-, teras-, kivi-, puit- ja komposiitkonstruktsioonide põhilisi omadusi, kasutusviise ja eripärasid

• tunneb monteeritava raudbetooni põhilisi konstruktsioonielemente, tüüpsõlmi ja ühendusvõimalusi

• tunneb teraskonstruktsioonide põhilisi profiile ja liiteid ning korrosioonikaitse ja tulepüsivuse põhimõtteid

• tunneb kivi- ja väikeplokkseinte põhilisi omadusi, armeerimise põhimõtteid ning müüritiste tugevust mõjutavaid tegureid

• mõistab puidu, liimpuidu ja ristkihtpuidu kasutamise eripärasid ning tunneb puitkonstruktsioonide põhilisi liiteid ja kinniteid

• mõistab komposiitkonstruktsioonide tööpõhimõtet ning tunneb teras-betoon- ja puit-betoonkomposiitkonstruktsioonide põhilisi lahendusi

• tunneb vanades majades kasutatud iseloomulikke seina-, katuse- ja vahelaekonstruktsioone ning nende rekonstrueerimisega seotud põhilisi küsimusi

• oskab ehitusobjektil konstruktsioonide ja materjalidega seotud lahendusi paremini mõtestada ning projekteerimise ja arvutuste tulemusi sisuliselt tõlgendada

Koolituse läbimisel väljastame tunnistuse. Koolitus annab 12 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Tunnistuse väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.

Koolitus on sobilik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded.

Maksumus sisaldab praktilisi teadmisi, elektroonilisi õppematerjale, elektroonilist tunnistust.