Õpiväljunditena koolituse läbinu suudab aru saada, millistel juhtudel võiks ühe variandina kaaluda komposiitkonstruktsioonide kasutamist, olgu see siis teras- või puit-betoonkomposiit.
Nagu nimi komposiit juba reedab, on tegemist konstruktsioonidega, mille puhul pannakse koos tööle ehk koormusi vastu võtma erinevatest materjalidest koostatud ristlõiked. Kõige levinumad on teras-betoon-komposiit ja puit-betoon-komposiit. Mõlemal juhul pole betoon lihtsalt koormuseks teras- ja puittaladele, vaid moodustab koostatava tala survetsooni. Puit- ja terastalad aga võtavad vastu tõmbepinged. Niisuguse lahenduse kogu iva on selles, et betoonplaat ja talad ei saaks teineteise suhtes horisontaalsihis libiseda. Nihkejõud erinevate materjalide kokkupuutepinnal saab välja arvutada ning selle põhjal on võimalik arvutada nihketüüblite läbimõõt, tugevusklass ja samm. Koolitusel alustame aga hästi lihtsast, kuid ilmekast ülesandest – mitmest palgist ühe tervikristlõike moodustamisest. Kõigil juhtudel on aluseks tugevusõpetus, millel ka põgusalt peatume.
Sihtrühm:
Projektijuhid, objektijuhid, projekteerijad, väikefirmade juhid ja järelevalveinsenerid.
Koolituse sisu:
Koolituse läbimisel väljastame tõendi. Koolitus annab 4 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Tõendi väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.
Koolitaja:
Tõnu Peipman on volitatud ehitusinsener, tase 8, kes on pikki aastaid töötanud ehitusinseneri ning vastutava projekteerijana. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriosakonna osalise koormusega külalisdotsent ning müürsepa, betoonkonstruktsioonide ehitaja ja puusepa kutseeksamite komisjonide liige.