Kinnisasja avalikes huvides omandamine ning sundvõõrandamine
Kinnisasja avalikes huvides omandamine on riigi arenedes pidevalt vajalik sh. näiteks teede, tehnovõrkude ja muude avalike objektide ehitamiseks, kalmistute ja prügilate rajamiseks, energia tootmiseks või kaitserajatiste ehitamiseks. Kinnisasja avalikes huvides omandamiseks on sisuliselt kaks võimalust. Esimene võimalus on kinnisasja omandamine omaniku nõusolekul, teine on sundvõõrandamine, mis on võimalik vaid juhul, kui kinnisasja omanikuga eelnevalt kokkuleppele ei jõuta. Üldjuhul kinnisasja omanikul puudub huvi ja tahe maa võõrandamiseks, samas õiglaste ja piisavate kompensatsioonimeetmete rakendamise korral on suurem tõenäosus saavutada kinnisasja omanikuga kokkulepe avalikes huvides vajaliku maa omandamiseks.
Eesmärk
Kinnisasja omanikud, kinnisvaraarendajad, juristid, ehitusettevõtjad, riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, spetsialistid, projekteerijad ning kõik teised teemast huvitatud isikud.
Sihtgrupp
Kinnisasja omanikud, kinnisvaraarendajad, juristid, ehitusettevõtjad, riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, spetsialistid, projekteerijad ning kõik teised teemast huvitatud isikud.
Koolituse sisu
- Põhiseaduslikud omandi kaitse tagatised
- Kinnisasja avalikes huvides omandamine vs sundvõõrandamine (menetluse üldkirjeldus vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele)
- Tasu ja hüvitise määramise põhimõtted kinnisasja avalikes huvides omandamisel
- Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses hüvitatavad kulud
- Looduskaitseliste piirangutega kinnistu omandamine
- Kinnisasja de facto sundvõõrandamise juhtumid
- Ülevaade olulisemast kohtupraktikast
Õpiväljundid
Koolituse läbinu tunneb kinnisasja avalikes huvides omandamise ja sundvõõrandamisega seotud regulatsiooni ning omab ülevaadet olulisemast kohtupraktikast.