Esmaabi täiendõppe koolitus (videokoolitus)

Tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja. Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 13².

Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Esmaabi koolitus on ette nähtud EV Sotsiaalministeeriumi määrusega nr 50 (22.11.2018) “Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“

EV Sotsiaalministeeriumi määrus nr 61 (24.09.2010) “Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ sätestab, et lasteasutuse pedagoogidel ja õpetajaid abistavatel töötajatel peavad olema oskused anda lastele esmast abi.

Sihtgrupp: ettevõtete esmaabiandjad, sporditreenerid, lasteaia-, lastehoiutöötajad ja teised, kes vajavad iga 3 aasta järel esmaabi täiendõppe koolitust. Oodatud on ka kõik teised huvilised.

Koolituse sisu:

• õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
• eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sh infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
• esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sh elustamisaparaadi AED kasutamine);
• esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sh nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
• esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
• meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
• esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
• esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.

Koolituse läbimisel osaleja:

• hindab kannatanu seisundit ja valib esmaabi andmise taktika
• kasutab õigeid elustamisvõtteid
• peatab verejooksu ja aitab šokis kannatanut
• teab luumurdudega kaasnevaid ohtusid, oskab fikseerida kannatanu liigest
• annab abi mürgistuste, söövituste, põletuste ja külmakahjustuste korral
• arvestab esmaabi andmisel enda ja teiste turvalisusega

Peale e-koolituse läbimist tuleb sooritada ka lühike praktiline harjutus. Selleks lepime kokku eraldi aja ja koha. Praktika harjutusi viib Juunika Koolitus läbi üle Eesti, üldjuhul saab selle sooritada kuni u 1 kuu jooksul alates e-koolituse ostmisest. Registreerumisel palun täpsustage, mis linnas soovite praktikat sooritada.

Koolituse läbimisel väljastatav dokument: Koolitus lõppeb testiga ning edukalt läbinutele väljastatakse Tööinspektsiooni, ARKi jm asutuste poolt aktsepteeritav elektrooniline tunnistus.

Küsin koolituse kohta lisainfot