Esmaabi täiendõppe koolitus

Tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja. Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 13 2.

Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Esmaabi koolitus on ette nähtud EV Sotsiaalministeeriumi määrusega nr 50 (22.11.2018) “Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“

Tunnistuse kehtivusaeg on 3 aastat.

Ettevõtete esmaabiandjad, sporditreenerid, lasteaia-, lastehoiu-, noorsootöötajad, laagrikasvatajad ja teised, kes vajavad iga 3 aasta järel esmaabi täiendõppe koolitust.

Oodatud on ka kõik teised huvilised.

• Õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine,
  • kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud),
  • esmaabi olemus ja üldpõhimõtted,
  • välistingimustes abiandmise iseärasused,
  • edasise tervisekahju ennetamine
• Eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sh infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral)
• Esmaabi teadvusetuse korral:
  • vabade hingamisteede tagamine,
  • hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine,
  • võõrkeha eemaldamine hingamisteedest,
  • elustamine (sh elustamisaparaadi AED kasutamine)
• Esmaabi vigastuste korral:
  • keha pindmised ja sügavad vigastused,
  • sisemised ja välised verejooksud,
  • verejooksu peatamise võtted,
  • haavade sidumise võtted ja reeglid,
  • luumurdudega kaasnevad ohud,
  • lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud,
  • liigesetraumad (sh nihestused ja nikastused),
  • erinevate kehaosade põrutused ja muljumised,
  • silmakahjustused
• Esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral
• Meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine
• Esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral
• Esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal

Koolituse läbinu:

• Oskab hinnata õnnetusolukorda ja kannatanu seisundit ning tegutseda vastavalt olukorrale, sealhulgas kutsuda vajadusel hädaabi
• Tunneb eluohtlikke seisundeid ning teab, kuidas rakendada esmaseid elupäästvaid võtteid
• Oskab anda esmaabi teadvusetule kannatanule
• Teab esmaabi põhimõtteid erinevate vigastuste korral
• Mõistab šokiseisundi olemust ja oskab pakkuda esmast abi, tagades kannatanu ja abistaja ohutuse
• Tunneb levinumaid äkkhaigestumisi ning oskab olukorrale vastavalt reageerida ja esmast abi anda

Koolitus lõppeb testiga ning edukalt läbinutele väljastatakse Tööinspektsiooni, autokoolide jm asutuste poolt aktsepteeritav tunnistus.

Online koolitus koos kirjaliku testi lahendamise ja praktiliste ülesannetega kokku 8 ak t. Esmaabi koolituse lahutamatuks osaks on koolitusklassis praktiliste harjutuste läbi tegemine koolitaja juhendamisel. Online- ja e-koolituse variandi valinud osalejad saavad praktiliste harjutuste aja valida koolitusfirma poolt pakutavate aegade ja kohtade hulgast.

Hind sisaldab online koolitus Zoomis, praktika klassis, elektroonilised õppematerjalid, elektrooniline tunnistus

Koolitusele registreerunule saadame enne koolituse toimumist e-postiga juhised, kuidas koolitusest ja praktikapäevast saab osa võtta.

Online-koolituse variandi valinud osalejatel on Zoomis osalemiseks vajalik arvuti või nutitelefon ja korralik Internetiühendus. Soovitatav on kasutada ka mikrofoni, sel juhul on võimalik koolituse toimumise ajal koolitajalt küsida küsimusi ja vastata koolitaja küsimustele suuliselt. Mikrofoni puudumisel saab küsida küsimusi ja vastata kirjalikult Zoomi vestlusaknas.

Esmaabi koolitusele ja praktikale tulles palume osalejatel selga panna mugav riietus praktiliste ülesannete sooritamiseks.

Vaata ka: Esmaabi väljaõppe koolitus