Reeglina tuleb asjade, teenuste ja ehitustööde soetamiseks korraldada riigihange ja viia läbi hankemenetlus. Hankemenetluse korraldamine võib teatud olukordades olla aeganõudev, liiga punktuaalne ja ressursimahukas. Kohustus järgida riigihangete seadust ei ole absoluutne. Koolitus selgitab erinevaid õiguspäraseid võimalusi, millal ei ole vaja hankemenetlust läbi viia, millal riigihangete seadus ei kohaldu või kohaldub üksnes piiratud ulatuses. Sellisteks võimalusteks on erandid ja eriolukorrad (RHS § 11), väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus (RHS § 49), sisetehing (RHS § 12) ja juba sõlmitud hankelepingu muutmine (RHS § 123).
Koolitus selgitab erinevaid õiguspäraseid võimalusi, millal ei ole vaja hankemenetlust läbi viia, millal riigihangete seadus ei kohaldu või kohaldub üksnes piiratud ulatuses. Sihtrühm: Kõik hankijad. Hankemenetluse korraldamise kohustuslikkus on hankeõiguse fundamentaalne küsimus, millega puutuvad kokku kõik Eesti hankijad. Eriti kasulik võiks olla koolitus hankijatele, kellel on võimalik kasutada ka sisetehingu instituuti.
Kõik hankijad. Hankemenetluse korraldamise kohustuslikkus on hankeõiguse fundamentaalne küsimus, millega puutuvad kokku kõik Eesti hankijad. Eriti kasulik võiks olla koolitus hankijatele, kellel on võimalik kasutada ka sisetehingu instituuti.
Koolituse täies mahus läbinud osalenule väljastatakse tõend.
Tõendi väljastamise eelduseks on koolitusel osalemine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 80%.