Sisemine areng – soov saada täiuslikuks või terviklikuks?

Filosoofid on ammu juurelnud dilemma üle – mis on tähtsam, kas saada inimesena täiuslikuks või terviklikuks? Paljud inimesed püüavad kogu hingest saada üha täiuslikumaks lootes, et nii meeldivad nad teistele rohkem. Nad püüavad vormida oma keha vastavalt kehtivatele ilunõuetele, riietuda moekalt, omada staatust tõstvaid luksusesemeid, käia prestiižes koolis, töötada mainekas ettevõttes, olla suhtes heal positsioonil kaaslasega jne. See kõik lähtub pigem välistest väärtushinnangutest.

Psühholoogid ütlevad, et täiuslikuks pürgimine viib varem või hiljem läbipõlemiseni. Eesmärk on saada elu jooksul hoopis terviklikumaks. Mida see tähendab? Psühholoog C. G. Jung on öelnud, et inimene püüdleb terve elu selle poole, et taastada ja omaks võtta endas need isiksuse osad, millega elu jooksul side on kaotatud või mida ümbritsev keskkond on maha surunud. Näiteks võime olla kaotanud sideme oma mängulise ja loova osaga, kuna juba varasest noorusest suruti meile peale asjalikkust ja reeglitele kuuletumist. Või oleme kaotanud sideme oma füüsilise jõu ja osavusega, kuna meile ei pakutud lapsena piisavalt liikumisvabadust või võimalust ronida puude ja kivide otsas. Samuti võime mitte olla kontaktis oma emotsionaalse osaga, kuna meil kästi emotsioonid enda teada hoida. Nii tunneme end pigem poolikutena kui terviklikena.

Väidetavalt alles siis, kui oleme taastanud sideme oma kõikide erinevate osadega, millest koosneme, neid tõeliselt emmates, alles siis võime tunda end rahunenuna ja õnnelikena. See võimaldab esile tulla meie ehedusel ja tõelisel sisemisel olemusel. Ehe ja oma olemusega kontaktis olev inimene on teiste jaoks alati ligitõmbav, sest ta mõjub terviklikuna.

Mis võimaldab arendada enda sisemist terviklikkust?

Sisemist terviklikkust võime laias laastus arendada läbi nelja kategooria: füüsiline, intellektuaalne, emotsionaalne ja vaimne areng.

• Füüsiline areng hõlmab eelkõige meie keha. Me teeme teadlikult midagi oma keha heaks, et selles ennast hästi tunda. Näiteks liigume palju värskes õhus, tegeleme mingi spordialaga, käime trennis. Meil on mingi eesmärk ja oleme motiveeritud selle nimel oma keha toonuses hoidma. Peame oma keha pühaks ja kuulame oma keha vajadusi. Kui keha vajab puhkust, siis pakume talle seda. Kui ta vajab tervislikumat toitumist, siis muudame oma menüüd. Oleme teadlikud, et igale pingutusele peab järgnema ka lõdvestus ja taastumise aeg, vastasel juhul keha haigestub.
• Intellektuaalne areng puudutab eelkõige meie teadmisi, info valdamist ja haldamist. Haritust. Süstematiseerimise oskust, seostamisvõimet, argumenteerimisoskust. Üldist suhtlemisoskust.
• Emotsionaalne areng on seotud emotsioonide ära tundmisega nii enda kui teiste puhul. See on empaatiavõime, kaastunde olemasolu, oskus pakkuda vastavalt vajadusele lohutust ja rahustamist või julgustust ja inspireerimist. See on võime tabada ära seosed enda liiale läinud emotsionaalsete reageeringute ja isiklike minevikusündmuste vahel, mis siiamaani olevikule alateadlikku mõju avaldavad. See on ka emotsioonide juhtimise oskus konfliktsetes olukordades.
• Vaimne areng on seotud eelkõige meie uskumuste süsteemiga ja enda laiema määratlemisega inimolendina. Kes ma olen? Mis mu elu eesmärk on? Millesse ma usun? Mida soovin anda inimkonnale? Millisena tahan, et inimesed mäletavad mind pärast minu surma? Mis on elu? Mis on surm? Kas ma jätkun ka pärast surma?

Võib öelda, et sisemine areng on oskuslik enesejuhtimine terviklikumaks ja teadlikumaks saamise nimel.

Millest oleneb inimese sisemine areng?

Usk endasse

Sisemine areng oleneb paljuski sellest kui tugev on usk endasse. Kas ma usun, et juhin ise oma elu, olen selle peremees või olen pigem olude ohver ning arvan, et minust ei sõltu midagi? Öeldakse, et mida küpsem ja terviklikum on inimene, seda rohkem on ta oma elu peremees ja seda vähem kukub ta ohvri rolli.

Teadlikkus oma võimetest ja annetest

Sisemine areng sõltub ka sellest, kui teadlik ma olen oma võimetest ja annetest? Aeg ajalt tasub endalt küsida, millised on minu juba olemasolevad võimed, tugevused? Milles ma hea olen? Siia alla võib panna nii kaasasündinud anded, iseloomujooned kui oskused.

Nendeks võivad olla näiteks tugev tahtejõud, põhimõttekindlus, lai silmaring, kunstianne, muusikaanne, diplomaatilisus, positiivne ellusuhtumine, kiire taip või hea üldistusvõime.

Olemasolevad tugevused on kui vundament, millele meie isiksuslik areng saab toetuda, et oma potentsiaali täielikult rakendada. Tuleb vaid seada enda sisemisele arengule eesmärgid ja siis nende suunas liikuma hakata. Nendele võivad kaasa aidata erinevad raamatud, filmid, koolitused, vestlusringid, teraapiad.

Riskijulgus muutuda ja avastada

Lõpetuseks võib öelda, et inimene võib olla väga laia silmaringiga ja teadlik kõigest, kuid kui tal puudub riskijulgus muutuda ja soov midagi enamat endas avastada, siis pole ka kogu maailma tarkusest midagi kasu.

Seega julget pealehakkamist ja riskijulgust enda tõelise sisemise mitmekülgsuse avastamisel!

Kristel Rannamees
Psühholoogiasuuna koolitustreener
www.sisemineareng.ee