Milleks on õppimist vaja õppida?

Me elame ajastul, kus teadmised ja haridus on kõigile kättesaadavad, kuid ikkagi räägitakse üha rohkem spetsialistide puudusest ning õppimise vähesest väärtustamisest. Soovitakse olla edukas, kuid samas ei saada aru, et kõige edukamad inimesed pole edukad seepärast, et neil olid koolis kõige paremad hinded, vaid nad on edukad, kuna on õppinud oskuse, kuidas õppida.

Kui palju peab aga olema valmis õppima, et olla edukas? Selleks, et olla edukas nii tööalaselt kui ka igapäevaelus, on oluline püüelda õppimisvõimaluste järele just nii kaua, kui selleks võimalust on. Kuna edust ja edukusest on igaühel oma nägemus, siis jäägu need mõisted praegu lahkamata. Olen üha sagedamini hakanud märkama inimesi, nii noori kui vanu, kes pole õppimiseks valmis. Õppimine oleks justkui mingi tüütu lisakohustus, mida ei taheta kuidagi võtta ühe osana igapäevastest tegevustest. Tegelikult me õpime pidevalt ja iga päev, kuid märkame seda väga vähe.

Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasnema arusaamine, et see aitab meid lähemale tegevustele, mida soovime teha, aga ka edendada karjääri. Õppimine aitab tõsta motivatsiooni ning leida uusi suundi ja arusaamu. Õppimine võib toimuda nii klassiruumis kui ka väljaspool seda. Traditsioonilistele õppimisvõimalustele (nagu erinevad täienduskursused ja -koolitused) pakuvad vaheldust huvialarühmad, välispraktikad, e-õpe, lugemine, kultuurisündmused, meedia, vabatahtlik töö, internetis surfamine ja palju muud. Õppimine ei tähenda ainult uute teadmiste ja oskuste omandamist, vaid palju rohkem. See tähendab ka hoiakuid ja vali­kuid, kuidas ühiskonnas toime tulla ja oma elu juhtida, aktiivselt uute kogemuste otsimist ja enese panemist situatsioonidesse, kus pole muud valikut, kui ennast arendada ja täiendada.

Kui tunned, et mitte kuidagi ei õnnestu leida sobivat tööd või kui sinu praegune töö ei paku sulle rahuldust, siis on viimane aeg enda arendamiseks ja täiendamiseks. Selleks aga on esmalt vaja olla uudishimulik ja avatud kõigele uuele.

Pea meeles järgmist.

• Ole alati valmis õppima!
• Oluline ei ole omandatavate teadmiste hulk, vaid oskus neid teadmisi enda huvides kasutada.
• Õppimine ei tähenda üksnes ettevalmistust tööks. Ka töö käigus täiendame end pidevalt. 80 protsenti meie oskuste ja teadmiste arendamisest toimub väljaspool ametlikke koolitusi.
• Õpi tundma oma võimeid. Pane ennast pingutust nõudvatesse situatsioonidesse ning võrdle end teistega – see aitab sul näha nii oma tugevaid kui ka nõrku külgi.
• Õpi õpetades. Teiste õpetamine on üks efektiivsemaid meetodeid ise õppida.
• Ei pea olema ekspert kõiges, mida teed ja õpid.
• Otsi väljakutseid. Väljakutsed on selleks, et neid vastu võtta, probleemid selleks, et neid lahendada ning vead selleks, et nendest õppida! Öeldakse, et kui otsid suurt võimalust, leia endale probleem.
• Ära karda eksida. Ei eksi ainult see, kes midagi ei tee. Võta iga eksimust kui uut õppetundi. Albert Einstein on öelnud, et kes pole kunagi ühtegi viga teinud, pole kunagi midagi uut õppinud.
• Suhtle erinevate inimestega – see annab sulle uusi mõtteid ja ideid, mis võivad viia innovaatilistele muutustele.
• Ära karda küsida!
• Ära seosta õppimist rahaga – kogemus on alati rohkem väärt kui mistahes rahasumma.

Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid meetodeid, stiile ja võimalusi, kuidas igapäevane õppimine annaks parima tulemuse. Võid olla ise aktiivne ja otsida võimalusi enese täiendamiseks, omandada kogemustest uusi teadmisi intuitiivselt või pöörduda organisatsiooni personalijuhi poole ning küsida tema abi oma õpivajaduste hindamisel.

Ainult olemasolevate teadmiste ning oskuste täiendamine ning uute omandamine, kogemuste otsimine ning vigade tegemine ja neist õppimine on ehk ainukesed võimalused liikuda lähemale oma unistustele.