Minu isiklik sisekommunikatsiooni käsiraamat

Tänapäeva kiires ja pingelises elutempos unustavad inimesed sageli nii iseenda, kaaslased kui hea käitumise. Kuid kõige sagedamini just iseenda. Me solvume meile öeldud sõnadest, samas haavame ka ise mõtlematult teisi ja alles hiljem mõistame, et piisab ühest mürgisest lausest, et kaotada hea kaaslane. Mõnikord tuleb see mõistmine väga pika aja möödudes, sest sageli ei süüvitagi kohe probleemi, kuna arvatakse endal õigus olevat. Meil kõigil peaks olema adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Et reflekteerida oma tegevust, taluda kriitikat ja osata sellele argumenteeritult vastata. Et seda kõike lihtsamaks teha, koostame endale nn isikliku sisekommunikatsiooni käsiraamatu. See raamatuke oleks iseendale ja peaks  sisaldama selliseid suhtlemismärke, mille kasutamine on tähtis nii oma ametis kui isiklikus elus. Need on suhtlemis-, kuulamis- ja enesekehtestamisoskuse märgid. Et seda raamatukest koostada, tuleb eelkõige oma suhtlemismallid üle vaadata: milline käitumisviis tõi positiivsust, milline negatiivsust meie ellu. Kas alati olid teised meie konfliktides süüdi või käitusime me ise nii, et kutsusime konfliktsituatsiooni oma ellu. Kuid enne kui lähete poodi oma raamatukese jaoks kaustikut ostma, teeme lühiülevaate peamistest suhtlemismärkidest. SUHTLEMISOSKUS Suhtlemine on üks inimese põhivajadustest. See on inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja suhete loomine. Suhtlemise teel toimub emotsionaalsete seisundite, mõtete, teadmiste, huvide, väärtushinnangute vahendamine. Suhtlemisoskused mõjutavad suhtlejate sotsiaalset staatust, tervist, üldist heaolutunnet ja rahulolu. Hea suhtlemisoskus loob meile eeldused konfliktivabaks suhtlemiseks nii oma pereliikmete, sõprade ja lähedaste, kolleegide kui kõigi inimestega. Hea suhtlemise tagavad järgmised oskused

• Aktiivse kuulamise oskus
• Oma mõtete väljendamise oskus
• Enesekehtestamiseoskus
• Empaatiavõime, partneri tunnete mõistmine ja arvestamine
• Konfliktide juhtimise oskus
• Oskus teha koostööd
• Soov järgida kahepoolset kasu
• Reflektsioon ehk vahend iseenda tajumiseks ehk sotsiaalsete probleemide peegeldus läbi minapildi, mille tagajärjeks on valmidus käitumiseks ja probleemidega toimetulekuks

Kommunikatsiooni põhireeglid

• Vaata kõike sõnumi saaja silmadega
• Ära kõnele sellest, millest sina tahaksid kõneleda, alusta sellest, mida teised tahaksid kuulda
• Räägi seda, mis on tõde

KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element, mis seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit ning võtta vastu edastavat informatsiooni. See on oluline oskus inimsuhete loomiseks ja kompliment sellele, keda kuulatakse. Kuulamisoskuse komponendid on

• Hoiak partneri suhtes
• Eneseregulatsioon
• Kuulamistehnikad
• Küsimine
• Vaikiv kuulamine
• Hõlbustamine
• Ümbersõnastus
• Rääkija tunnete peegeldamine
• Mina-sõnum
• Vahekokkuvõte, lõppkokkuvõte

Nn enda ette tegutseva  inimese mureks võib olla tegelikult eemaletõmbumine millegi eest või äratõukamine kellegi poolt – vaikiv üksildane olek on passiivne appihüüd. Kuidas saab sellist inimest aidata? Kõigepealt paluda tal rääkida südamelt oma mure ära ja seda ka tõesti kuulata. See on vajalik selleks, et hädasolijale võimalikult head abi anda. Kasulik on kasutada peegeldavat kuulamist, see aitab teisel oma probleemi täpsemalt kirjeldada. Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest:

• täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot
• ümbersõnastamine- kuulajapoolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust
• tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline
• kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul

Osaline kuulamine ehk pseudokuulamine on tingitud kuulaja vajadustest:

• saada hiljem ise ära kuulatud
• vältida tõrjutu seisundisse sattumist
• hankida teatud infokilde
• näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone
• hankida partneri kohta rünnakumaterjali
• mõista tema nõrku külgi
• olla lihtsalt ”kena” inimene
• mitte solvata partnerit

Osalise kuulamise meetodit peaks suheldes alati vältima. Kuna inimesel on antud võime tunda ka mitteverbaalset kehakeelt, siis teeme me suurepäraselt vahet heal ja osalisel kuulamisel. Me saame aru, et meid kuulatakse vaid nagu möödaminnes ja tegelikult ei olegi kuulaja meie murest huvitatud. Selle tagajärjel tunneme pettumust ja kahtlemata rikub see edaspidiseid omavahelisi suhteid. Mis takistab inimestel sõnumist ühtmoodi aru saamast

• Erinev päritolu
• Erinev haridus
• Erinevad huvid
• Erinevused arukusmäärad
• Vastastikuse huvi puudus
• Erinev keelekasutus
• Sõnumi edastamisoskuse puudulikkus
• Sõnumi vastuvõtmisoskuse puudulikkus
• Taustinformatsiooni puudus

Peamised põhjused, miks me ei kuula

• Ei paku huvi
• Tegeleme mõttes oma probleemidega
• Oleme väsinud
• Arvame, et mitterääkimine ongi kuulamine

ENESEKEHTESTAMINE Enesekehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse selgelt oma mõtteid, tundeid, soove ja vajadusi, seistakse oma õiguste eest, arvestatakse teiste õigustega, ollakse oma tahtmistes kindlad. Enesekehtetava käitumise liigid

• Otsene kehtestamine – ütlen, mida soovin ja arvan
• Empaatiline kehtestamine – eeldab, et mõistetakse teise emotsioone ning seda ka näidatakse, kuid seistakse ka enda eest
• Eskaleeruv enesekehtestamine – kui kehtestamisele ei reageerita, intensiivistatakse kehtestavat sõnumit
• Vastanduv kehtestamine – kasutatakse sellisel juhul, kui inimese sõnades öeldu on vastuolus mitteverbaalse käitumisega

Kehtestav käitumine tõstab eneseväärikust, rikastab lähisuhteid, võimaldab toimetulekut keeruliste inimtüüpidega ja pingeliste olukordadega ning soodustab võrdsust inimsuhetes. Aitab seista enda eest tundmata kartust, vabalt väljendada oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi piiramata teise omi. Enesekehtestav käitumine eeldab ka eelnevat analüüsi oma võimete ja võimaluste osas. Inimene peab ise teadma, kui palju ta suudab ja kus on tema võimete piir. Ka üliemotsionaalne inimene peab oskama oma tundeid vaos hoida. Tema kohus iseenda ees on selle piiri hoidmine. Keegi teine kõrvalt ei saa seda teha. TÄHTSAMAD SUHTLEMISMÄRGID

• Sobiva suhtlustasandi valimine (valin olukorrale sobiva suhtlemistasandi ja –viisi)
• Korrektse keele kasutamine (väljendan end korrektselt kõnes ja kirjas)
• Selge väljendusviis (väljendan end selgelt ja arusaadavalt)
• Aktiivne tagasiside andmine (kuulan aktiivselt ja annan tagasisidet)
• Olukorrale vastav reageerimine (valin olukorrale vastavaid ja partnereid arvestavaid küsimusi, korraldusi, märguandeid
• Konfliktide lahendamine (ennetan/lahendan konflikte)
• Oskus (oskan avalikult esineda)
• Kuulamise oskus (oskan kasutada erinevaid kuulamistehnikaid)
• Enesekehtestamiseoskus (väljendan oma mõtteid, tundeid, soove ja vajadusi ning seisan oma õiguste eest)
• Empaatiavõime, partneri tunnete mõistmine ja arvestamine
• Oskus teha koostööd
• Mina-sõnumi kasutamine (väljendan ausalt oma tundeid ja ei anna partneri käitumisele hinnanguid)

Oskus õieti kasutada suhtlemismärke pole ainult suhtlejale enesele olulised, vaid mõjutavad ka kaassuhtlejat. Kui inimene on endast väljas või kurb, on mõnikord selle põhjustanud teine inimene oma oskamatusega viisakalt käituda. Põhjendamatult valatakse kas oma viha teise peale välja või lihtsalt peetakse ekslikult oma arvamust õigeks. Sisekommunikatsiooni raamatu koostaja peab kirja panema nii eeltoodud suhtlemismärgid kui ka need, mida selles artiklis pole toodud aga mis on tema jaoks väga olulised. Nüüd tuleb analüüsida, milliseid suhtlemismärke kasutatakse õieti ja mida tuleks veel endas arendada. Kui analüüsitakse suhtlemisoskust, siis kas osatakse alati end teistele arusaadavalt väljendada. Ja kui ei, siis mida see on konkreetselt ellu toonud. Nii töötatakse kõik punktid läbi. Tähtsaim selle raamatu juures ongi just edasise plaani koostamine iseenda jaoks, mida ja kuidas endas muuta. Kahtlemata on see raamatuke mitmekordseks kasutamiseks. Mõne aja möödudes saame oma hoiakuid ja käitumist taas analüüsida ning võrrelda eelmiste sissekannetega. Analüüsides peab silmas pidama, et iseenda vastu tuleb olla täiesti aus. See raamat on ju enda analüüsimiseks, mitte teistele enese reklaamimiseks. Kui oled enda vastu ebaaus, on ka teised sinu vastu, sest märgid, mida me teistele näitame, peegelduvad kõik meile elus tagasi.

Eve Kõlli