Küsimustele vastab Kei Olbrei: mis on ettevõtte teine aju ja kuidas see päriselt töötab

Kei Olbrei lõi GoWorkaBiti enne AI-aega ja ehitab praegust ettevõtet koos AI-ga. Tänavu kevadel sai tal kõrini sama jutu kordamisest igale uuele tööriistale ja ta hakkas oma ettevõtte infot ühte kohta kokku koguma. Sellest kasvas välja see, mida ta nimetab ettevõtte teiseks ajuks, ja programm „AI-keskne ettevõtja". Küsisime, mis see on, mida see ei ole ja mis muutub, kui see olemas on.
Mis on ettevõtte teine aju ja mida see ei ole?
Mina nimetan teiseks ajuks infot ettevõtte kohta, mida AI saab oma töös kasutada. Seal on eesmärgid, otsused, tööjuhised, kontsentreeritud info klientide, teenuste ja toodete kohta ning kõik varasemad õppetunnid. Nii ei pea iga uue vestluse alguses või uut AI-pakkujat kasutades kõike uuesti seletama. Ja tekib tervik, kus kõik su tööriistad ja agendid omavad sama infot. Teine aju õpib iga päev sinu töö käigus ja muutub järjest targemaks.
Isiklikku märkmesüsteemi koguti infot peamiselt enda jaoks. Ettevõtte teine aju on ehitatud nii, et ka AI leiaks vajaliku üles ja oskaks selle põhjal tegutseda ja otsustada. Minu süsteemis on teise aju osa ka skillid, tööriistad ja agendid, mida lihtsas märkmesüsteemis ei ole. Mitte ainult info ja teadmine, vaid ka töö tegemine.
Mida teine aju ei ole: see ei ole ise AI. Ta on väga hästi struktureeritud info ja teadmus, mida AI kasutab. Ta ei ole ka kõik su ettevõtte failid. Arved ja pakkumised jäävad eraldi, aga kokkuvõttev info nende kohta on ajus.
Väga oluline on teist aju mitte ehitada ühegi AI-pakkuja keskkonda. Ei ole hea mõte ehitada oma ettevõtte töövoogusid Claude'i või ChatGPT sisse, sest see teeb pakkuja vahetamise väga keeruliseks. Täna on kõigi suurte keelemudelite ehitajate huvi kasutajad ja ettevõtted enda toote külge lukustada. Mina tahan, et mu ettevõtte töövood ja agendid on minu omad ja ma saan neid kasutada iga AI-ga. Valida hinda ja võimekust, mitte sõltuda ühest pakkujast.
Üks päris näide: kuidas üks töö käis enne ja käib nüüd
Kliendile pakkumise tegemine. Varem pidin pärast müügikõnet kliendi vajadused kokku võtma ja pakkumise koostama. Kõne ajal tegin märkmeid, hiljem kirjutasin neist kokku teksti, otsisin välja sobivad teenusekirjeldused, lisasin, millist väärtust pakun ja mis see maksab.
Nüüd annan kõne transkripti oma pakkumise agendile. Tal on ajust olemas info minu teenuste, hindade ja programmi kohta. Kõnest saab ta teada, mida see klient vajab. Selle põhjal valmib personaalne pakkumine, mis adresseerib täpselt selle kliendi väljakutseid ja näitab, kuidas mu programmis lahendused tekivad. Mina vaatan üle ja saadan kliendile.
Viie müügikõne peale säästab see agent mulle umbes kolm tundi.
Millest teine aju koosneb? Mida teeb ettevõtja, mida AI?
Alustuseks peab seal olema kirjas, mida ettevõte teeb, kellele ja mis eesmärgiga. Lisaks teenused, hinnad, tööviisid ja olulised kokkulepped. Edasi kogunevad sinna otsused ja kogemused igapäevasest tööst.
Kõike ei pea ise nullist kirjutama. Palju on juba olemas dokumentides, meilides ja varasemates vestlustes. AI aitab selle läbi töötada, korrastada ja vastuolud üles leida. Ettevõtja ütleb, mis kehtib ja mis on oluline. AI ei saa ise välja mõelda, millist ettevõtet sa tahad ehitada, aga ta aitab mõtteid ja infot korrastada.
Alguses on natuke tööd, et esialgne oluline info ajju saada. Ajju kirjutab ja salvestab kogu info AI, ise ei pea ühtegi faili kirjutama ega muretsema, kuidas failid ja kaustad omavahel siduda. Paari nädalaga jõuab ettevõtja nii kaugele, et AI-l on piisav kontekst esimeste tööriistade ja juhiste ehitamiseks. Korduvad tööd hakkavad võtma tunduvalt vähem aega või saavad täielikult automatiseeritud.
Edasi koguneb uus info igapäevastest töödest. Näiteks mida rohkem on mul klientide enda sõnadega kirjeldatud probleeme ja infot selle kohta, kuidas me neid programmis lahendasime, seda täpsemaks muutuvad automaatselt mu veebilehe tekst, ideaalse kliendi kirjeldus ja turundusmaterjalid.
Mis oli see hetk, kui said aru, et puudu ei ole tööriist, vaid kontekst ja mälu?
Sel kevadel sai mul sama jutu rääkimisest kõrini. Mida ma teen. Kellele. Miks. Mida juba proovisin ja mida otsustasin.
Kasutasin mitut AI-tööriista, aga igaühele tuli oma ettevõtet uuesti tutvustada. Info ja tööd olid laiali eri tööriistades ja ma tegelesin iga päev sellega, et ühest teise infot tõsta ja uuesti seletada, kuhu me teise AI-ga eile jõudsime. Tahtsin, et järgmine töö algaks sealt, kuhu eelmine pooleli jäi.
Kuna olin GitHubi kasutanud oma äppide prototüüpide jaoks, teadsin, et AI oskab seda väga hästi kasutada. Hakkasin ka enda ettevõtte infot GitHubi kokku koguma. Nii hakkas kasvama minu ettevõtte teine aju.
GoWorkaBiti ajast tean, kui oluline on ühine arusaam ettevõtte eesmärkidest. Nüüd pean selle arusaama andma ka AI-le, kellega iga päev töötan.
Mida oled viimase aasta jooksul ise ümber õppinud?
Olen õppinud, et ma ei pea oskama kogu koodi ise kirjutada. Aga pean oskama kirjeldada, mida vajan, ja hinnata, kas valminud lahendus teeb õiget asja. Olen väga palju õppinud küberturvalisuse kohta, millest mul varem aimu polnud. Ja seda, millal kaasata oma ala spetsialiste ja mitte usaldada AI-d.
Teine õppetund: kõike, mida saab ehitada, ei pea ehitama. Mulle meeldib katsetada ja AI-ga lahenduste ehitamine on põnev. Pean endale meelde tuletama oma eesmärke ja küsima, kas see, mida teen, viib mind neile lähemale. Siin on AI ise suureks abiks: ta analüüsib pidevalt mu tegevusi ja annab märku, kui ma teel eksin.
Kolmas: kuigi pea kõike saab teha AI-ga, tuleb hoolikalt valida tegevused, mida teadlikult AI-le ei anna. Kliendi murede lahendamine ei tohiks olla chatboti ülesanne. Inimese roll kliendikogemuses muutub järjest väärtuslikumaks. Ja väga lihtne on oma kehvasti ehitatud juturobotiga rikkuda terve ettevõtte maine.
Kes tuleb programmi „AI-keskne ettevõtja" ja millise murega?
Ettevõtja, kes juba kasutab AI-d, aga tahab oma ettevõtte info, tööriistad ja korduvad tegevused toimivaks süsteemiks kokku panna. Ta on AI-st kasu saanud, võib-olla mõne tööriistagi ehitanud. Aga info on laiali ja paljud tegevused vajavad endiselt tema sekkumist.
Mu kliendid kirjeldavad oma olukorda ise nii:
„Mida rohkem ma AI-d kasutan, seda rohkem mulle endale tööd juurde tekib."
„Ma ei taha olla sõltuv ühest AI-pakkujast. Täna on analüüsis parem Claude, eestikeelset teksti kirjutab paremini ChatGPT. Homme võib olla vastupidi."
„Eri AI-tööriistad teevad ühte konkreetset ülesannet, aga nad ei suhtle omavahel ega moodusta tervikut. Info liigutamine on endiselt minu töö."
Programmi tuleb inimene, kes tahab ise õppida ja ehitada. Ta tunneb oma ettevõtet kõige paremini. Mina aitan tal selle teadmise AI jaoks kasutatavaks teha.
Mis on kõige levinum viga AI-ga alustades?
Alustatakse tööriistast. Nähakse uut äppi ja hakatakse mõtlema, mida sellega teha võiks. Olen ise täpselt sama teinud. Uusi AI-rakendusi tekib iga päev juurde, nii tekib tunne, et oled lootusetult maha jäänud.
Kasulikum on võtta ette üks päris probleem oma töös. Mis võtab aega? Mis jääb pidevalt tegemata? Mis aitaks kliente paremini teenindada? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam valida tööriista ja hinnata, kas sellest oli kasu.
Vaibkoodimise töötuba: kes ja miks võiks seda tellida?
Ettevõte, kes tahab anda oma tiimile praktilise kogemuse AI-ga tööriistade ehitamisest. Olen selliseid koolitusi teinud näiteks Kaitseväe, ITAKi ja Äripäeva töötajatele. See sobib ka neile, kes pole AI-ga veel palju katsetanud.
Päeva jooksul ehitavad osalejad oma esimese veebilehe või lihtsa tööriista. Näiteks kalkulaatori, registreerimisvormi või töölaua, mis annab vajalikust infost ülevaate. Õpime oma soovi kirjeldama, tulemust katsetama ja parandusi tegema. Päeva lõpuks on osalejal esimene töötav versioon ja kogemus, kuidas sellega edasi minna. Üks päris kogemus on väärt rohkem kui kümme infotundi.
Ettevõtte jaoks on väärtus selles, et töötajad oskavad igapäevatöös uusi võimalusi märgata ja lahendusi ise katsetada. Äripäev lõi pärast koolitust oma Lovable'i töökeskkonna ja osa töötajaid jätkab tänaseni aktiivselt ehitamist. Vaibkoodimine, AI abil lahenduste ehitamine, on oskus, mida järjest rohkem hinnatakse. Elisa tehnoloogiajuht ütles kevadel Äripäevas, et nad ei võta tööle ühtegi tootejuhti, kes ei oska vaibkoodida.
Lugu kliendist: mida teine aju päriselt muudab
Üks programmis osalenud ettevõtja juhib ettevõtet, kus teenuse kvaliteet on väga oluline. Nad olid kaotanud kliente, sest nende muredele ei reageeritud piisavalt kiiresti.
Nüüd on kliendisuhtluse analüüs automatiseeritud. AI kasutab infot klientide ja nende varasemate pöördumiste kohta. Haldurid saavad ülevaate vastamist ootavatest kirjadest ja AI aitab vastuseid koostada. Ettevõtte juht näeb ka korduvaid probleeme: kui klient pöördub sama murega mitu korda, saab sekkuda enne, kui ta otsustab lahkuda.
See info aitab ka töökorraldust parandada. Koos AI-ga ehitab ettevõtja lahendusi, mis aitavad samu probleeme edaspidi ennetada. Nii jõuab kliendisuhtlusest saadud teadmine tagasi ettevõtte igapäevatöösse.
Kui ettevõtja saaks homsest teha ainult ühe asja teisiti?
Võta ette viimane müügipakkumine, mille klient vastu võttis. Anna AI-le pakkumise tekst ja kliendi vajaduse kirjeldus, võimalusel kliendi enda sõnadega, näiteks e-kirjast. Räägi AI-le, kuidas sa pakkumise kokku panid. Miks valisid selle lahenduse? Kuidas kujunes hind? Mida klient otsuse kohta ütles?
Lase sellest teha juhis järgmise pakkumise koostamiseks. Kui tuleb uus päring, on AI-l juba olemas sinu mõttekäik ja üks päris näide. Sina vaatad tulemuse üle ja parandad juhist seal, kus vaja. Nii muutuvad su pakkumised järjest paremaks ja mingil hetkel teeb AI need sinu eest ära. Sinu ülesandeks jääb kvaliteedikontroll.
Üks märkus: kliendiandmetega tööks peab sul olema AI-tööriist, millel on andmetöötlusleping (DPA). Claude'i puhul Team-pakett, ChatGPT puhul Business.
Kei Olbrei tark.ee-s: AI-keskne ettevõtja: ehita oma ettevõttele teine aju · Vaibkoodimise töötuba: ehita AI abil oma esimene veebileht või tööriist. Koolitaja: Kei Olbrei.