Arenguprogramm hoonete energiatõhususe tõstmiseks

Lähenevatel aastatel on riigi, kohalike omavalitsuste ja ka erasektori suurimaks väljakutseks olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine. Rekonstrueerimist vajavateks hooneteks loetakse enne 2000 aastat ehitatud hoonefond. Terviklik rekonstrueerimine tähendab energiatõhususe miinimumnõude saavutamist, mis vastab energiatõhususe regulatsioonis energiamärgise klassile C1. Võttes arvesse olemasolevate hoonete arvu, rekontsrueeritud hoonete osakaalu ja kasutusest väljalangevate hoonete prognoosi, tuleb Eestis rekonstrueerida 105 tuh üksikelamut ja 14 tuh korterelamut kogumahus 32 milj m2, lisaks veel 27 tuh mitteeluhoonet kogumahus ca 22 milj m2. Seega toob tulevik suure renoveerimise laine. Terviklik lähenemine hoone rekonstrueerimisele toob kaasa selle, et lisaks soodsamatele ülalpidamiskuludele tõuseb hoone väärtus, pikeneb eluiga ning kasutajate jaoks luuakse tervislikum ning mugavam töökeskkond.

Arenguprogrammi sihtrühm: ehitusinsenerid, arhitektid, projekteerijad, ehituse projektijuhid, arhitekti- ja inseneribüroode esindajad, ehitusettevõtete juhid, omanikujärelvalve teostajad, ehitajad, kinnisvara arendajad ja haldurid, energiaaudiitorid, energiatõhususe spetsialistid, KOV-de ehitusspetsialistid ja teised teemast huvitatud.

Programm:

1. õppepäev: Kliimaneutraalsus hoonetes: mõjutajad, stiimulid ja lahendused
   • Kaia Eichler Rootsi börsiettevõtte Serneke Group AB kestliku arengu juht
     Kaia Eichler töötab Rootsi börsiettevõtte Serneke Group AB juhatuses kestliku arengu juhina (Chief Sustainability Offcer), kus ta arendab ja juhib ESG (Environmental, Social, Governance) strateegia ja kestliku arengu raamistiku eesmärkide kujundamist ning integreerimist ettevõtte äristrateegiasse. Kaia on varem töötanud Põhja-Euroopa suurima inseneri-, projekteerimis- ja nõustamisfrma AFRY hoonete ärivaldkonna kestliku arengu strateegilise juhina, kus ta juhtis ehitus- ja kinnisvarasektorile suunatud strateegilist tööd, äriarendust ning jätkusuutlikkuse ja kliimaneutraalsuse positsioneerimist. Kaia on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinsenerina Keskkonnatehnika erialal ning ta on töötanud Rootsi ehitus- ja kinnisvarasektoris üle 12 aasta, spetsialiseerudes hoonete energia-, keskkonna- ja keskkonnamõju sertiftseerimise koordineerimisele, keskendudes strateegilisele nõustamisele projekteerimise varajases staadiumis, hoonete ja fassaadide optimeerimisele ning uuenduslikele energiatootmise lahendustele.
     • Mis on kliimaneutraalsus hoonetes ning kuidas see on seotud teiste sektoritega?
     • Mis on kliimaneutraalsuse eesmärkide seadmise mõjutajad ja taust?
     • Millised stiimulid ning nõuded on välja töötatud hoonete kliimaneutraalsuse tagamiseks?
     • Milliseid lahendusi on vaja, et täita kliimaneutraalsuse eesmärgid?
     • Kuidas on kliimaneutraalsus seotud hoonete energiatõhususega?
     • Kuidas tuleb töötada, et täita kliimaneutraalsuse eesmärgid?
     • Kuidas hinnata hoonete äristrateegia loomisel topelt olulisust?
     • Kuidas topelt olulisuse hindamine mõjutab konkreetseid lahendusi projektides?
2. õppepäev: Hoonete piirdetarindite soojuskaod – probleemid ja lahendused
   • Targo Kalamees PhD, Tallinna Tehnikaülikool
     Targo Kalamees on Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor ja praktiseeriv ehitusinsener. Peamised uurimis- ja arendustööde suunad on ehitusfüüsika, hoonete renoveerimine, hoonete piirdetarindite soojus- ja niiskustehniline toimivus (modelleerimine, laboratoorsed katsed, väliuuringud, soojus- ja niiskuskoormused, sisekliima ja energiatõhusus, ringmajandus ehituses, ehitatud keskkonna kliimakindlus, tuleviku kindlad hooned). Targo Kalamees on juhendanud eduka kaitsmiseni 10 doktoritööd ja hetkel on 5 doktoritööd juhendamisel. On õppinud ja töötanud välisülikoolides Soomes ja Rootsis.
     • Soojuserijuhtivus
     • Soojustakistus
     • Soojusläbivus
     • Korrigeeritud soojusläbivus
     • Joonsoojusläbivus
     • Külmasilla kriitilisus
     • Õhulekked
3. õppepäev: Energiatõhusad küttesüsteemi lahendused
   • Aivar Rant volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (tase 8), TalTech külalisõppejõud
     Aivar Rant on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina soojus- ja gaasivarustuse ning ventilatsiooni erialal, volitatud KVJ-insener. Tal on pikaajaline töökogemus nii soojusvarustussüsteemide ehituse kui ka ekspluatatsiooni alal. Töötanud nii kütte-, jahutus-, gaasi- ja soojusvarustuse ning ventilatsioonisüsteemide projekteerijana, tehnilise konsultandina rahvusvahelises firmas kui ka konsultant-projekteerijana kliimasüsteemide projekteerimise ja energiatõhususe valdkonnas. Hetkel põhitegevus seotud KVJ-süsteemide ehituse järelvalvajana. Alates 2005. aastast loeb Aivar Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele kursusi „Küte ja ventilatsioon“ ja „Küte“.
     • Enamlevinud küttesüsteemide liigid
     • Küttesüsteemide ülesehituspõhimõtted ja põhikomponendid
     • Tegurid, mis määravad küttesüsteemide efektiivse toimimise
     • Kas „kaasaegne“ küttesüsteem on ka „energiatõhus“ küttesüsteem?
     • Küttesüsteemi efektiivse toimimise tagatis: hüdrauliline tasakaalustamine ja täpne reguleerimine
     • Tegurid, mis mõjutavad küttesüsteemi eluiga
     • Vead ja puudused küttesüsteemide kavandamisel ja ehitamisel
4. õppepäev: Energiatõhusad ventilatsiooni lahendused
   • Peeter Parre Inseneribüroo Aksiaal juhataja, TalTech lektor, volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (tase 8)
     Peeter on projekteerimisega tegelenud 47 aastat. Ta on projekteerinud erinevaid objekte alates eramutest kuni kaubanduskeskuste, haiglate, tehaste ja muuseumiteni (sh Solaris, Põhja Eesti Regionaalhaigla erinevad korpused, ERM, erinevad tööstused jmt) ja objekte Norrast Gruusiani ja Pekingist New York´ini. Lisaks on Peeter 44 aastat õpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis erinevaid sisekliimaga seotud aineid, eeskätt ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimist.
     • Miks me ventileerime?
     • Kuidas me ventileerisime?
     • Kuidas me ventileerime täna?
     • Ventilatsioon ja konditsioneerimine
     • Kuhu kulub energia ventilatsioonis?
     • Lõpetame raiskamise
     • Optimaalsed lahendused, et säästa ventileerimise juures:
       • Elektrit
       • Soojust
       • Külma
     • Automaatika kui süsteemide optimaalse töö eeldus
     • Ilma hoolduse ja kontrollita ei tööta miski
5. õppepäev: Energiatõhusad valgustuslahendused
   • Toivo Varjas PhD, valgustehnikaekspert, Tallinna Tehnikaülikooli valgustehnika valdkonna terminoloogia töörühma juht
     Toivo Varjas on doktorikraadiga valgustehnikaekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli akrediteeritud valgustehnika labori mõõtespetsialist. MTÜ Eesti Standardikeskuse tehnilise komitee EVS/TK 24 „Valgustehnika” liige ning Tallinna Tehnikaülikooli valgustehnika valdkonna terminoloogia töörühma juht. Tehnikaülikooli valgustehnikalabor toimib viiendat aasta ning on akrediteeritud standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes valgustehniliste parameetrite labori-, sise- ja välisvalgustuse keskkonnas mõõtmistele. Läbinud koolitused Saksamaal ja Soomes pildistava heleduse mõõtetehnika rakendamisest ning toonud antud tehnoloogia rakenduse ka Eestisse. Viimased kümme aastat andnud täienduskoolitusi ettevõtetele ja elektervalgustuse aine tudengitele kõrgkoolides. Osalenud enam kui kümnes kohalikus ja rahvusvahelises valgustusala uurimusprojektis (või teadus- ning arendusprojektis) ning omab rohkem kui 25 aastast töökogemus valgustuse ja värvide mõõtetehnika valdkonnas.
     • Mis on valgustustehnoloogias uut?
     • Milline (valgustus)tehnoloogia on energiasäästlik?
     • Loomulik- ja elektervalgus. Valgustus tõhusamaks, aga kuidas?
     • Hoonete valgustus, valgustuse kavandamine, projekteerimine, juhtimine ja mõju hoone energiatarbele
     • Sisevalgustuse standardid ning suunad
     • Uued ja renoveeritavad hooned. Valgustuse lahenduse lahendamine.
     • “Inimkesknevalgustus” ning uued suunad valgustuses
     • Nutikas valgustus- uued funktsioonid, mis mõjutavad energiatarbimist
     • Valgustuse mõõtmine. Valgustuspaigaldiste käit.
     • (Häda)valgustus hoonetes. Pädevus projekteerimisest käiduni
6. õppepäev: Energiatõhus tehnosüsteemide isolatsioon
   • Aivo Andrekson Eesti Isolatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees ja asutajaliige
     Aivo on isolatsiooni alal tegutsenud 1993. aastast, sellest 18 aastat juhtis ta maailma suurima isolatsiooni paigaldaja KAEFER Eesti tütarfirmat. Aivo on Eesti Isolatsiooniettevõtete Liidu (EIEL) juhatuse esimees ja asutajaliige ning EVS/TK 30 esimees (Standardi töögrupp, mis on teinud kõik Eesti isolatsioonistandardid).
     • Õppepäeva eesmärk on selgitada isolatsiooni olulisust, anda teadmisi, kuidas aru saada, milline on toimiv isolatsioon ja milline mitte; mille alusel isolatsiooni tellida ja millele tähelepanu pöörata isolatsiooni ja isoleeritavate tehnosüsteemide projekteerimisel, paigaldusel ja tööde vastuvõtmisel; mis on oluline, milliseid vigu tasub vältida, milline on toimiv ja kestev isolatsioon ning milline ei ole seda mitte.
       • Milleks meile isolatsiooni vaja on?
       • Mis on isolatsioon?
       • Millised on isolatsiooni tüübid?
       • Millised on isolatsioonimaterjalide tüübid?
       • Millest isolatsioon koosneb?
       • Kuidas isolatsioon toimib?
       • Mida teevad isolatsiooni kate ja tugikonstruktsioon?
       • Kuidas valida õiget isolatsiooni paksust (dimensioneerimine)?
       • Erinevate tehnosüsteemide isoleerimise eripärad
       • Torustike isolatsioon
       • Küttesüsteemi isolatsioon
       • Ventilatsioonisüsteemi isolatsioon
       • Jahutussüsteemi isolatsioon
       • Külmaisolatsioon
       • Milleks isoleerida?
       • Kuidas isoleerida?
       • Milliseid vigu tihti isoleerimisel tehakse ja mis on tagajärjed?
       • Projekteerimis- ja ehitusvead, mis mõjutavad isolatsiooni
       • Millised on olulised aspektid, mida jälgida hoone ja tehnosüsteemi juures, et pärast oleks üldse võimalik toimivat isolatsiooni paigaldada.
       • Isolatsiooni standardid
7. õppepäev: Hooneautomaatika võimalused energiatõhususe tõstmiseks. Süsteemide hooldus ja korrasoid ning hooldusprotsesside optimeerimine.
   • 09.00 – 11.00 Hooneautomaatika võimalused energiatõhususe tõstmiseks
     • Eduard Petlenkov PhD, R8 Technologies, Tallinna Tehnikaülikool
       Eduard Petlenkov on Tallinna Tehnikaülikooli Arvutisüsteemide instituudi täisprofessor tenuuris, arukate süsteemide keskuse juht ning tehisintellekti ja juhtimissüsteemide ekspert ettevõttes R8 Technologies. Ta on kaitsnud doktorikraadi 2007 aastal tehisnärvivõrkudel põhinevate juhtimissüsteemide alal. Eduard Petlenkov on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, üle 200 teaduspublikatsiooni kaasautor. Ta on osalenud ja juhtinud mitmeid Eesti siseseid ja rahvusvahelisi teadusarendusprojekte ja rakendusuuringuid. Tema uurimistöö tulemused on leidnud mitmeid praktilisi rakendusi tehisintellektil põhinevate juhtimissüsteemide alal.
       • Energia tarbimine Eestis ja EL-s
       • Kui palju energiat tegelikult hooned tarbivad?
       • Energiainformaatika
       • Tehnosüsteemide juhtimine
       • Kuidas tehisintellekt saab aidata hooned energiatõhusamateks muuta?
       • Tehisintellekt vigade tuvastamiseks
       • Tehisintellektil põhinevate algoritmide usaldusväärsus, läbipaistvus ja selgitatavus
       • Energia paindlikkus ja virtuaalsed elektrijamad
       • Praktilised näited
       • Valdkonna arengusuunad
   • 11.00 – 11.30 Sirutuspaus
   • 11.30 – 13.30 Süsteemide hooldus ja korrashoid ning hooldusprotsesside optimeerimine
     • Veiko Kelk Alldevice OÜ hoolduste halduse tarkvara arendusjuht, Bahr Pump OÜ hooldusjuht
       Veiko on viimased 25a tihedalt kokku puutunud erinevate seadmete hoolduste teostamise ja organiseerimisega. 11a tagasi tekkis vajadus hoolduste info dokumenteerimiseks ning sealt sai alguse ka idee Alldevice CMMS tarkvara arenduseks.
       • Miks peab hooldusega tegelema?
         • Välised motivaatorid
         • Ohutuse tagamine
         • Töökindluse tagamine
       • Plaani ja optimeeri
         • Kui tihti peaks hooldama?
         • Ennetav hooldus ja ennustav hooldus
       • Rikete analüüs
       • Kuidas dokumenteerida?
8. õppepäev: Päikeseenergia kasutamine hoone energiavarustuses: tehnilised võimalused ja majanduslik otstarbekus
   • Mikk Tootsi Eesti Energia päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusjuht
     Mikk on Eesti Energias töötanud alates 2019 aastast. Eelnevalt juhtinud ka kogu energiateenuste müüki aga täna spetsialiseerunud päikese ja salvestuslahenduste teenuse juhtumisel kõikides Eesti Energia koduturgudes (Eesti, Läti, Leedu, Poola). Mikk on varasemalt päikeseenergeetika valdkonnas toimetanud alates 2016. aastast erinevates ettevõtetes, kogemus nii päikeselahenduste paigalduse ja projektijuhtimisega kuni müügini välja.
     • Turu ülevaade ja tulevikuperspektiivid
     • Päikeseenergia kasutamine hoone energiavarustuses
     • Kuidas saada päikeseenergia lahendusest maksimaalset kasu?
     • Ülevaade energiasalvestuslahendustest
     • Lihtsamad viisid hoone energiamärgise tõstmiseks
     • Majandusliku otstarbekuse analüüsimine, arvutusmeetodid
     • Ülevaade toetusmeetmetest
     • Päikeseenergia lahenduse rajamise protsess ja nõuded
9. õppepäev: Hoonete energiatõhususe uued nõuded ning arvutusmetoodika
   • Liina Laas Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu eestseisuse liige, Inseneribüroo Reaal juhatuse liige, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist (tase 7)
     Liina on lõpetanud Taltechi keskkonnatehnika eriala ja aastal 2020 ka energiatõhususe magistri. Ta on töötanud ca 20 aastat kütte- ja ventilatsiooniinsenerina ning ca 10 aastat energiatõhususe spetsialistina. Tema igapäevaste tööülesannete hulka kuulub nii energiatõhususe arvutuste kui ka kütte- ja ventilatsiooniprojektide koostamine. Samuti tegeleb ta nii arendajate kui ehitajate nõustamisega antud vallas. Liina on energiatõhususe määruse kehtima hakkamisest kuni tänaseni tegelenud nii määruse igapäevase kasutajana kui viimased 5 aastat ka parandusettepanekute esitajana Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu eestseisuses.
     • Uued energiatõhususe nõuded ja mõisted
     • Kesksed energiaarvutuse metoodika ja tõendamise muudatused

Töö toimub väikestes gruppides ja kohtade arv on piiratud!

Aktiivõppe kogumaht 50 AT. Koolituspäevad on interaktiivse ülesehitusega, kus toimub koolitaja ning osalejate vaheline dialoog. Osalejad saavad personaalselt vastused enda küsimustele. Energiatõhususe tõstmise arenguprogrammi tunnistuse saavad kõik, kes on läbinud terve õppekava.

Arenguprogrammi läbinu muuhulgas:

• mõistab asjaolusid, mis määravad ja mõjutavad küttesüsteemide efektiivset toimimist ning teab peamisi küttesüsteemi kavandamise ja väljaehitamisega seotud puudusi ja vigu;
• teab hoonete tehnosüsteemide energiatõhusa juhtimise põhiprintsiipe;
• oskab hinnata tehisintellekti kasutamise otstarbekust hoonete tehnosüsteemide energiatõhusaks juhtimiseks;
• oskab planeerida ja optimeerida süsteemide hooldust ja korrashoidu ning dokumenteerida ja analüüsida rikkeid;
• suudab orienteeruda hoone piirdetarindite soojuskadude temaatikas;
• teab erinevate tehnosüsteemide isoleerimise eripärasid ja tunneb peamisi vigu, mida tihti isoleerimisel tehakse ja mis on nende tagajärjed;
• teab, millele tähelepanu pöörata isolatsiooni ja isoleeritavate tehnosüsteemide projekteerimisel, paigaldusel ja tööde vastuvõtmisel;
• oskab kavandada tõhusaid valguslahendusi ja omab ülevaadet valdkonna arengusuundadest;
• tunneb küttesüsteemide hoolduse ja opereerimise nõudeid ning standardseid tegevusi;
• omab teadmisi optimaalsetest ventilatsiooni lahendustest ja võimalikest säästumeetmetest;
• teab, kuidas käib päikeseelektrijaama rajamise protsess ja oskab hinnata selle kasumlikkust;
• omab ülevaadet päikeseelektrijaama toetusmeetmetest ja teab, kuidas neid korrektselt taotleda;
• tunneb alternatiivseid lokaalse energiatootmise lahendusi;
• teab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteerimite (ESG, Environmental, Social, Governance) rakendamist hoonetes;
• teab ehitus- ja kinnisvara sektori ettevõtte äristrateegia tööprinsiipe lähtudes aruandluse raamistikust ja uuest seadusandlusest CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ning teab, kuidas kõrgenenud nõuded aruandluses mõjutavad nõudeid hoonete arendamisel, ehitamisel ja renoveerimisel;
• teab hoonete energiatõhususe uusi nõudeid, neile kohalduvaid erisusi ja arvutusmetoodikat;
• teab energiatõhususe valdkonna arengusuundi.

Küsin koolituse kohta lisainfot