AML/KYC (rahapesu tõkestamise) spetsialisti õppeprogramm

Ettevõte, kes teeb raha ja muu varaga seotud tehinguid, on kohustatud järgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt peavad ELi ettevõtetes olema KYC/AMLi spetsialistid (KYC/AMLi ametnikud)*. Kes nad on, kus neid koolitatakse ja millised kohustused neil on?

Antud õppeprogramm on ainus täiemahuline õppeprogramm, kus käsitletakse rahapesu tõkestamist Eestis, alates algtõdedest kuni ameti põhjaliku käsitluseni. Programmi väljatöötamisel on arvesse võetud praegust olukorda rahvusvahelistel finantsturgudel ning see hõlmab nii praktilisi materjale kui ka tegelikke juhtumeid. Programm põhineb CAMSi koolituse materjalidel.

* KYC (know your client– klienditundmise põhimõte)

* AML (anti-money laundering – rahapesu tõkestamine)

Õppeprogrammi sihtrühm on:

• raamatupidajad, audiitorid ja finantsistid, juristid
• ettevõtete omanikud ja juhid
• pankade ning krediidi- ja finantseerimisasutuste töötajad
• krüptovaluutaga tegelevate ettevõtete töötajad
• kõik, kes on huvitatud antud teemast ja uuest ametist

Programm:

1. Õppepäev: Ameti tutvustus. KYC/AMLi spetsialisti eesmärgid ja ülesanded
   
   • Janika Vilms rahapesu tõkestamise riskihindamise ekspert
     Janika Vilms on varem töötanud LHV pangas rahapesu tõkestamise riskihindamistiimi juhina
     • Millega tegeleb KYC/AMLi spetsialist?
     • KYC/AMLi ametniku põhiülesanded ja -kohustused
     • Kellest võib ettevõttes saada rahapesu tõkestamise spetsialist?
     • Kus saab praegu seda ametit õppida?
     • Terminid ja põhimõisted, mida KYC/AMLi ametnik peab teadma tööprotsessi ja teabe oskuslikuks haldamiseks
     • Ettevõtte töötajate teadlikkus rahapesu tõkestamisest ettevõttes
     • Rahapesu tõkestamisega seotud küsimusi käsitlev juhend ettevõtte juhtkonnale
     • Sisemised kontrollisüsteemid ja -vahendid rahapesu tuvastamiseks ja seireks ning rahapesust ametiasutustele teatamiseks
     • AMLi spetsialisti põhiülesanne on tagada, et ettevõtet ei ohustaks kuritegevusrisk ega oht saada rahapesuskeemi osaliseks
     • Kes kontrollib KYC/AMLi ametniku tegevust? Kas selles ametis esineb kuritarvitamise ja korruptsiooni oht?
2. Õppepäev: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonidest tulenevad kohustused, mida iga KYC/AMLi spetsialist peab teadma ja täitma
   
   • Maarja Lehemets Advokaadibüroo TRINITI advokaat, Tartu Ülikooli lektor aines „Rahapesu riskide juhtimine ettevõttes“
     Maarja Lehemets on spetsialiseerunud tehingutele ja compliance nõustamisele. Igapäevaselt tegeleb Maarja andmekaitseõiguse, IT-õiguse ja finantsvaldkonna regulatsioonidega, sh rahapesu tõkestamise ning tegevuslubade taotlemise küsimustega.
     • EL regulatsioonid ja Eesti seadusandlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta
     • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) eesmärk ja reguleerimisala ning rakendamine
     • Olulisemad kohustused RahaPTS-ist
     • Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamine
     • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise protseduurireeglite sisu
     • Kohustuslikud hoolsusmeetmed (nt isiku tuvastamine, riikliku taustaga isiku kontroll, sanktsiooni kontroll jpm)
     • Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaldamine (RSanS)
     • Sisekontrolli eeskirja sisu ja rakendamine
     • Teated Rahapesu Andmebüroole
     • Järelevalve asutused ja suhtlus nendega
     • Vastutus RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmata jätmisel
3. Õppepäev: Riskide juhtimine. Klienditundmise (Know Your Client) programm
   
   • Janika Vilms rahapesu tõkestamise riskihindamise ekspert
     Janika Vilms on varem töötanud LHV pangas rahapesu tõkestamise riskihindamistiimi juhina
     • Kes on suure riskiga kliendid?
     • Millal ja kuidas tuleb ametivõimudele teatada kahtlasest tegevusest?
     • Klientide, klientide esindajate ja kasusaajate isikusamasuse tuvastamise nõuded
     • Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise kord. Vajalikud dokumendid ja andmed kliendi kohta
     • Juriidilise isiku identifitseerimise kord. Vajalikud dokumendid, rekvisiidid ja andmed juriidilise isiku kohta
     • Maksekonto tegelik omanik
     • Tegeliku kasusaaja ja maksekonto andmete esitamise kord ja eripärad
     • Kohustuslikult kontrollitavate tehingute kindlaksmääramise kord.
     • Ebatavaliste tehingute kriteeriumid ja tunnused.
4. Õppepäev: Krüptovaluuta ja rahapesu
   • Roman German Krüpto Klubi asutaja ja Start-up investor
     • Virtuaalvaluutad
     • Tüübid ja liigitus
     • Krüptoraha õiguslik seisund
     • Selle erinevus võrreldes seadusliku maksevahendi (ingl legal tender) ja e-rahaga
     • Krüptoraha vahetamine ja kasutamine maailmas ja ELi riikides
     • Krüptoraha kasutamine kuritegevuses: vastutegevuse probleemid
     • Krüptoraha ringlusega seotud kuritegude uurimise probleemid
     • Krüptoraha ringluse kriminoloogilised riskid
     • Krüptorahatehingutega seotud teabe hankimise ja kasutamise võimalused kuritegude avastamisel ja uurimisel
     • Kuidas bitcoin’ide abil raha pestakse?
     • Muudatused ELi õigusaktides, mis käsitlevad krüptoraha litsentse ja investeerimist
5. Õppepäev: Praktikum rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta Eestis ja EL-is
   • Kristiina Kaarna Fripro OÜ, rahapesu tõkestamise osakonna juht
     Kristiina Kaarna pädevuses on rahapesu tõkestamine ning andmekaitse, krüpto ja virtuaalteenustega seonduv ning ühisrahastuse projektid. Ta on 2017. aasta riigihangete seaduse üks autoreid ja tegutsenud riigihangete valdkonna eksperdi ja avaliku koolitajana üle 10 aasta. Kristiina Kaarna on töötanud Advokaadibüroos Sirel & Partnerid juristina, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikuna, samuti Riigi Kinnisvara AS õigus- ja hankeosakonnas, osaledes muu hulgas CO2 projektis, mis on olnud üks suuremaid ja tööintensiivsemaid Eesti avaliku sektori ehitushanke projekte ja Superministeeriumi projektis. Kristiina Kaarna on omandanud Baseli Ülikooli (Šveits) Euroopa õpingute magistrikraadi, samuti lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse (L.L.M). Ta on end täiendanud IT Kolledžis. Kristiina Kaarna on mitmete õigusalaste publikatsioonide autor ning olnud Majanduskooli hangete eriala õppejõud.
     • Ebaseadusliku tulu legaliseerimise majanduslikud skeemid ja viisid
     • Ohumärgid KYC/AMLi ametniku jaoks
     • KYC/AMLi ametniku tegevus rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemi kahtlustamise või tuvastamise korral
     • Rahapesu tunnused:
       • kinnisvaraga seotud eritunnused
       • sularahaga seotud eritunnused
       • rahvusvahelise kaubandusega seotud eritunnused
       • laenudega seotud eritunnused
       • professionaalsete teenuste osutajatega seotud eritunnused
     • Kohtuasjad
6. Õppepäev: Riskipõhine lähenemine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel
   
   • Karl Einar Ilves AML juht (CAMS), Tavex Group.
     Karl Einar Ilves – rahapesu tõkestamise valdkonna spetsialist (AML). Kogenud ekspert vastavuskontrolli ja rahapesu tõkestamise valdkonnas. Alates 2023. aastast töötab Tavid AS-is grupi AML-juhina. Varasemalt töötas samas ettevõttes peaaegu kolm aastat vastavuskontrolli spetsialistina, vastutades seadusandlike ja sisemiste nõuete järgimise eest. Tal on õigusteaduse magistrikraad Tartu Ülikoolist ning rahvusvaheline sertifikaat CAMLS (Certified Anti-Money Laundering Specialist). Varasem töökogemus hõlmab õigusassistendi rolli Sorainenis ning analüütiku ametit Genius Sportsis.
     • Mis on riskipõhine lähenemine? Taust, eesmärk ja alternatiivsed lähenemised
     • Riskide hindamise metoodika: ohud, haavatavused ja nende mõju
     • Euroopa Liidu ülese riskihinnangu (Supra National Risk Assessment) põhijooned
     • Eesti riiklik riskihinnang (National Risk Assessment): olulised järeldused ja praktiline tähendus
     • Ettevõtteülene riskihinnang ja riskiisu määratlemine
     • Kliendipõhine riskihinnang: millal ja kuidas seda teha?
     • Riskihinnangu tulemused: kõrge riskiga kliendid – millised sammud järgmiseks?
     • Tuvastatud riskide ja haavatavuste monitoorimine ja regulaarne ülevaatamine
7. Õppepäev: Mida saavad AML-i spetsialistid õppida uurivate ajakirjanike tööst ja partnerite andmete rahvusvahelistes andmebaasides kontrollimise eripärad
   • Holger Roonemaa Ekspress Media, uuriva toimetuse juht
     • Ülevaade uurivaid ajakirjanikke ühendavatest rahvusvahelistest platvormidest: organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimise keskus (OCCRP), uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium, uuriva ajakirjanduse ülemaailmne võrgustik
     • Teabeotsing ülemaailmsetes uurimisprojektides (Laundromat, PanamaPapers, SwissLeaks, Troika Laundromat, FinCEN Files ja teised)
     • Kuidas eristada kvaliteetset ja usaldusväärset ajakirjanduslikku uuringut valeteabest?
     • Ettevõtete ja isikute andmete otsing endiste NLi riikide andmebaasidest, kontroll Lääne avalikes registrites
     • Firmasaladus: mida saab ja on vaja teada saada ettevõtete ja nendega seotud isikute kohta:
       • teiste ettevõtete ja isikutega seotuse otsimise põhikriteeriumid
       • variisikute (nn tankistide) tuvastamine
       • ettevõtte tegelike kasusaajate väljaselgitamine
       • ettevõtte rahvusvahelise majandustegevuse kontrollimise viisid
8. Õppepäev: Kontrollikeskkond ja protsessid
   • Siiri Viil sertifitseeritud siseaudiitor
     Siiril on pikaajaline siseauditi juhi kogemus avalikust ja erasektorist olles töötanud siseauditi juhina üle 14 aasta Kaitseväe ja Siseministeeriumi valitsemisala siseauditi juhina, seejärel Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste Baltikumi juhina ning Kultuuriministeeriumi siseauditi valdkonna juhina. Siiri sooritas ingliskeelse CGAP eksami 2011. aasta suvel ning CIA eksami viimase mooduli 2016. aasta kevadel. Siiri on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, tal on ökonoomika ja panganduse bakalaureusekraad ning lõpetanud sama ülikooli avaliku halduse eriala.
     • Kontrollikeskkond, sisekontroll, siseaudiitor, AMLi ametnik, kontaktisik, KYC spetsialist – mõistete sisuline erinevus? Asukoha ja rolli erinevus 3 kaitseliinis
     • Kes on seaduse järgi kohustatud korraldama kontrollikeskkonda?
     • Kuidas ja kelle mõjutusel kontrollikeskkond kujuneb ja muutub?
     • Mis on töötajate roll kontrollikeskkonnas sh AML spetsialisti roll?
     • AML dokumentatsiooni haldus kontrollikeskkonna mõistes
     • Vilepuhujate kaitse direktiivi seosed AML kontrollikeskkonnaga
     • Struktuuri, personalijuhtimise, sisekontrollisüsteemi ja kontrollikeskkonna seosed
     • Organisatsioonikultuuri ja kontrollikeskkonna omavahelised seosed
     • Seadusest tulenevad AML siseregulatsioonide nõuded
     • Protsesside kaardistamine ja analüüs AML kontekstis
     • Protsesside kaardistamiseks kasutatavad rakendused
     • Teavitamiskohustuse täitmise protsess organisatsioonis
9. Õppepäev: Isikuandmete kaitse rahapesu tõkestamise protsessis
   • Maarja Pild-FreibergAdvokaadibüroo TRINITI OÜ vandeadvokaat, Tartu Ülikooli külalislektor
     Maarja Pild-Freiberg on Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat. Maarja on spetsialiseerinud andmekaitsele, IT-IP ning meediaõigusele. Tema igapäevatöö seostub sh ettevõtjate tegevuse kooskõlla viimisega andmekaitse määrusest tulenevate nõuetega.
     • Konfidentsiaalsuse ja kaitse tagamine andmete säilitamisel
     • Teabe dokumenteerimise ja säilitamise nõuded
     • Millal on isikuandmete töötlemine ebaseaduslik?
     • Mille poolest erineb isikuandmete kogumine, töötlemine ja säilitamine rahapesu tõkestamise seaduse tähenduses?
     • Milliseid andmeid ei ole lubatud töödelda?
     • Nende isikute õigused, kelle isikuandmeid töödeldakse
     • Mida tähendab andmeleke ja mida see endaga kaasa toob?
     • Kuidas tuleb andmeid kaitsta (tehnilised ja korralduslikud meetmed)
     • Mida teha, kui õigusi on siiski rikutud?
     • Kes jälgib eeskirja täitmist? Kuhu pöörduda rikkumise tuvastamise korral?
     • Karistus isikuandmete kasutamise eest
     • Klientide ja koostööpartnerite andmete digitaalne arhiveerimine
10. Õppepäev: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskimudeli koostamine
    • Siiri Viil sertifitseeritud siseaudiitor
      Siiril on pikaajaline siseauditi juhi kogemus avalikust ja erasektorist olles töötanud siseauditi juhina üle 14 aasta Kaitseväe ja Siseministeeriumi valitsemisala siseauditi juhina, seejärel Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste Baltikumi juhina ning Kultuuriministeeriumi siseauditi valdkonna juhina. Siiri sooritas ingliskeelse CGAP eksami 2011. aasta suvel ning CIA eksami viimase mooduli 2016. aasta kevadel. Siiri on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, tal on ökonoomika ja panganduse bakalaureusekraad ning lõpetanud sama ülikooli avaliku halduse eriala.
      • Seadusest tulenevad kohustuslikud nõuded riskimudelile
      • Ettevõtte ülene riskihinnang ja riskiisu
      • Riskimudeli komponendid:
        • geograafiline risk
        • suhtluskanali risk
        • teenuste ja toodetega seotud riskid
        • kliendiga seotud riskid
      • Riskihindamise läbiviimise võimalikud metoodikad
      • AML vastavuse tagamiseks vajalikud rakendused kliendihaldustarkvaras
11. Õppepäev: Finantssanktsioonid
    • Kristiina Kaarna Fripro OÜ, rahapesu tõkestamise osakonna juht
      Kristiina Kaarna pädevuses on rahapesu tõkestamine ning andmekaitse, krüpto ja virtuaalteenustega seonduv ning ühisrahastuse projektid. Ta on 2017. aasta riigihangete seaduse üks autoreid ja tegutsenud riigihangete valdkonna eksperdi ja avaliku koolitajana üle 10 aasta. Kristiina Kaarna on töötanud Advokaadibüroos Sirel & Partnerid juristina, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikuna, samuti Riigi Kinnisvara AS õigus- ja hankeosakonnas, osaledes muu hulgas CO2 projektis, mis on olnud üks suuremaid ja tööintensiivsemaid Eesti avaliku sektori ehitushanke projekte ja Superministeeriumi projektis. Kristiina Kaarna on omandanud Baseli Ülikooli (Šveits) Euroopa õpingute magistrikraadi, samuti lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse (L.L.M). Ta on end täiendanud IT Kolledžis. Kristiina Kaarna on mitmete õigusalaste publikatsioonide autor ning olnud Majanduskooli hangete eriala õppejõud.
      • Kellel lasub kohustus sanktsioone järgida?
      • Millal ja mille suhtes sanktsioone rakendatakse?
      • Rahvusvahelised sanktsioonid ja sanktsioonirežiimid
      • ELi konsolideeritud sanktsioonid
      • ÜRO sanktsioonid
      • Eri riikide sanktsioonid
      • Tegevusharu sanktsioonid
      • Komplekssed sanktsioonid
      • Sanktsioonide eesmärk
      • Sanktsioonide vormid
      • Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse sanktsiooni rakendamist
      • Aruandluskohustus ja õiguslik vastutus
      • Millal rakendatakse teatamiskohustust?
      • Sanktsioonid kui ettevõtte riskijuhtimissüsteemi osa
      • Kuidas kontrollida sanktsioonide nimekirju?
12. Õppepäev: Vastavuskontrolli süsteemi (CMS) juurutamine ja hindamine ettevõttes
    • Siiri Viil (Antsmäe) sertifitseeritud siseaudiitor
      Siiril on pikaajaline siseauditi juhi kogemus avalikust ja erasektorist olles töötanud siseauditi juhina üle 14 aasta Kaitseväe ja Siseministeeriumi valitsemisala siseauditi juhina, seejärel Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste Baltikumi juhina ning Kultuuriministeeriumi siseauditi valdkonna juhina. Siiri sooritas ingliskeelse CGAP eksami 2011. aasta suvel ning CIA eksami viimase mooduli 2016. aasta kevadel. Siiri on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, tal on ökonoomika ja panganduse bakalaureusekraad ning lõpetanud sama ülikooli avaliku halduse eriala.
      • Vastavuskontrolli süsteem (Compliance Management System) – mõiste, sisu ja ulatus organisatsioonis
      • Õiguslikud nõuded vastavuskontrollile
      • Mis on minu organisatsiooni vastavuskontrolli mudel
      • Vastavusriskide hindamine organisatsioonis – kuidas viia läbi riskide hindamist vastavuskontrolli läbiviimiseks? Praktikum
      • Kuidas viia läbi vastavushindamist?
        • vastavuskontrolli tööplaani, ulatuse ja kriteeriumide määramine
        • vastavuse hindamise meetodid ja protseduurid
      • Siseaudiitori ja vastavuse hindamise funktsioonide rollid ja ülesanded, erinevused. Vastavuskontrolli tulemuste avalikustamine
      • Eetilise keskkonna kujundamine
        • mis on lubatud ja eetiline?
        • eetika sisekord ja selle vastavuse hindamise võimalused (kingid, suhted, huvid ja huvide konflikt)
        • eetikajuhtumite menetluse protsess
        • vihjeandja kaitse ja teavitusliini rakendamine organisatsioonis

Aktiivõppe kogumaht on 50 AT. Koolituspäevad on interaktiivse ülesehitusega, kus toimub koolitaja ning osaleja vaheline dialoog ning praktilised harjutused. Lisaks saavad osalejad personaalselt vastused enda küsimustele. Tunnistuse saavad kõik need, kes on läbinud 11 õppepäeva 12-st ning teinud programmi lõpus kirjaliku arvestuse (valikvastustega test).

Õppeprogrammi läbinu oskab:

• luua juriidilise isiku kontrollikeskkonda ja koostada ettevõtte rahapesu tõkestamise kava
• aru saada maksuskeemidest ja finantssanktsioonidest
• tõkestada ettevõtte osalemist finantsskeemide eri etappides
• esitada rahapesuga seotud olulist teavet ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele
• mõista klientide ja äripartnerite psühholoogiat
• kindlaks määrata variisikuid, tuvastada tegelikke kasusaajaid ja kontrollida ettevõtte rahvusvahelist majandustegevust
• hinnata ettevõtte finantsriske