Avaleht/Koolitused/Nordic Tech Forum 2025 – kujundame homseid tehnoloogiaid täna
Nordic Tech Forum 2025 – kujundame homseid tehnoloogiaid täna
30. oktoobril toimub Viimsi Artiumis Baltikumi juhtiv tehnoloogiakonverents, mis toob ühe katuse alla valdkonna võtmetegijad, strateegid ja innovaatorid. See on esmakordne ja ainulaadne sündmus, kus kohtuvad avaliku sektori tehnoloogiajuhid, rahvusvahelised eksperdid ning kiiresti kasvavate ettevõtete spetsialistid, et ühiselt kujundada järgmise kümnendi visioon.
Fookuses on tehnoloogiad, mis pole enam tulevik, vaid tänase päeva strateegiline reaalsus: küberturvalisus, tehisintellekt, süvatehnoloogia ja rohetehnoloogiad.
Just need valdkonnad määravad riikide iseseisvuse, ärimudelite vastupidavuse ja majanduse konkurentsivõime.
Miks tulla?
Kohtud tehnoloogia, riigi ja ettevõtluse võtmeisikute ja mõjuliidritega
Saad osa sisukatest ettekannetest ja aruteludest kolmel paralleelsel laval
Õpid, kuidas maailma suurimad trendid mõjutavad just sinu valdkonda
Leiad uusi koostöövõimalusi, partnereid ja inspiratsiooni
Konverents toimub koostöös Hansabi ja Delfi Meediaga, ühendades tehnoloogilise ekspertiisi ja meediamõju ühtseks platvormiks, kus sünnivad ideed, partnerlused ja järgmised suunavalikud. Päevakavas on inspireerivad esinemised, kriitilised arutelud ja praktilised teadmised.
Sihtrühm: Nordic Tech Forum 2025 on suunatud tehnoloogiavaldkonna strateegidele, otsustajatele ja uuendajatele, kes soovivad mõista ja suunata järgmise kümnendi tehnoloogilisi arenguid. Konverents koondab avaliku ja erasektori juhid, rahvusvahelised eksperdid ning innovatsioonipartnerid, pakkudes kõrgetasemelist sisu, tulevikku vaatavaid arutelusid ja praktilist teadmistevahetust.
Programm:
09:30 – 10:00 Registreerimine ja hommikukohv
10:00 – 10:15 Moderaatori avasõnad ja sissejuhatus konverentsile.
Anett Numa NEVERHACK Estonia rahvusvaheliste suhete juht Anett Numa on küberturbefirma NEVERHACK Grupi – rahvusvaheliste suhete juht. Oma rollis vastutab ta ettevõtte globaalse esindatuse eest ning strateegiliste partnerlussuhete arendamise eest valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja oluliste poliitikakujundajatega. Anettil on 7-aastane kogemus avalikus sektoris, kus ta on tegelenud digitaalse transformatsiooni, küberturvalisuse ja innovatsiooni teemadega. Anett on töötanud ka Eesti Kaitseministeeriumis rahvusvahelise küberkaitsepoliitika nõunikuna, keskendudes NATO ja EL-i küberpoliitikale ning koordineerides rahvusvahelist tuge NATO Küberkaitse Koostöö Keskusele (CCDCOE). Anett on nõustanud valitsusi üle maailma Eesti digitaaliseerumise teemal, töötades e-Eesti Esitluskeskuses diginõunikuna. Kirgliku esineja ja moderaatorina jagab ta regulaarselt oma teadmisi küberturvalisuse, innovatsiooni ja digitaliseerimise teemadel rahvusvahelistel konverentsidel, edendades tugevamat üleilmset koostööd ja paremaid küberturbepraktikaid.
10:15 – 10:45 Riikliku küberturvalisuse tehnoloogiline sõltumatus
Kalev Pihl SK ID Solutions juhatuse esimees, mentor, IT õppejõud Kalev Pihl on infotehnoloogia ja -turbe valdkonnas töötanud üle 20 aasta ning on jõudumööda ka valdkonna kogemust ja teadmisi edasi andnud koolitajana erinevatele sihtgruppidele. Ta on olnud ID-kaardi, mobiil-ID, e-residentsuse ja Smart-ID loomise juures ning on üks digitaalallkirjastamise eestkõnelejaid. Alates 2008. aastast on ta SK ID Solutions AS’i juhatuses, see on ettevõte mis vastutab Eesti eID alustaristu eest – just seal luuakse elektroonilisi eestlasi.
Eesti on omaks võtnud laiapindse riigikaitse kontseptsiooni. Milline ja kui lai saaks olla Eesti riigi küberkaitse?
Sõltumatuse mõiste IKT sektoris. Kes ja kui palju ja kellest saab olla sõltumatu?
10:45 – 11:15 Küberturvalisus ja riiklik tehnoloogiline julgeolek
Küberrünnakud kriitilise infrastruktuuri vastu: mida õppisime 2024. aasta rünnakutest?
Lunavara, AI-põhised ründed ja automatiseeritud pahavara – mis on järgmine laine.
Ennetavad meetmed: kuidas tagada varajane hoiatussüsteem ja vastupanuvõime?
11:15 – 11:45 Paneel: Kaitse-eelarve vs tehnoloogiline hüpe
Anett Numa NEVERHACK Estonia rahvusvaheliste suhete juht
Kristo Timberg Hansab AS juhatuse esimees, tegevdirektor
Traditsiooniline relvastus vs tarkvaralised lahendused.
Kas Eesti peaks looma oma “cyber dome” – digitaalne kilp?
Kaitsetööstus + idufirmad: utoopia või Eesti suurim võimalus?
Kuidas hinnata investeeringu mõju: mis on päriselt “kaitse”?
Mis päriselt takistab koostööd väikeste ja suurte vahel?
11:45 – 12:15 Paus ja võrgustumine
12:15 – 13:45 Tehisintellekt ja ühiskond
12:15 – 12:45 AI ja otsuste tegemine – kes vastutab?
Tanel Tammet Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellekti professor.
Automaatne haldus ja tehisametnikud: kas AI määrab sotsiaaltoetusi?
Õiguslikud ja eetilised piirid AI-otsustele (sh. tervishoid, politsei, haridus)
Kuidas säilitada inimese kontrolli kriitiliste otsuste üle? AI-põhine jälgimine: kus on piir turvalisuse ja kontrolli vahel?
Suured andmekogud vs kodanikuõigused: kas privaatsus on luksus?
Andmeturbe uued väljakutsed: deepfake, identiteedivargus, biometric hacking
12:45 – 13:15 Tehisaru ja töö: asendamine või koostöö
Ott Velsberg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, andmete valdkonna juht Ott Velsberg on alates 2018. aastast olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riigi andmete valdkonna juht. Lisaks on ta samaaegselt ka Umea ülikoolis Informaatika teaduskonnas teadur keskendudes asjade internetil ning andmeanalüütikal. Igapäevatöös tegeleb ta andmete valdkonna strateegilise koordineerimise ning juhtimisega, muuhulgas viib ellu avaandmete, andmehalduse ja tehisintellekti tegevuskava avalikus sektoris. Ta tegeleb muuseas ka nõusolekuteenuse-, andmejälgija-, andmehalduse töövahendi RIKAHE ja paljude teiste initsiatiividega. Oma töös on ta seotud olnud rohkem kui 50 innovatsiooniprojekti läbiviimisega.
Tehnoloogia kui maailmapildi muutja: kuidas AI vormib arusaama inimesest?
Millised töökohad kaovad? Millised tekivad?
Tehnoloogia kui maailmapildi muutja: kuidas AI vormib arusaama inimesest?
Loovus ja AI: kust jookseb piir päris- ja tehisintellekti vahel?
13:15 Paneel: Kui AI suudab juhtida logistikat, haiglaid ja makse – kas me vajame veel juhte?
Marten Kaevats Halduse arhitekt, Govstack.global kaasasutaja ja endine Stenbocki maja digi-innovatsiooni nõunik Marten on hariduselt arhitekt ja linnaplaneerija, kes tegeleb igapäevaselt suurte organisatsioonide (nii avalik kui erasektor) juhtimis nõustamisega haldus arhitektuuri küsimustes. Digitaalsed tööriistad on aktiivselt muutmas, seda viisi kuidas info liigub ja organisatsiooni juhitakse. Eesti järgmise põlvkonna avaliku haldus arhitektuuri looja ja käimatõmbaja, mitmete uute tehnoloogiate, nt krattide maaletooja ja tuleviku digirriigi peamise kasutajaliidese #bürokrati ristiisa. Marteni taust on kodanikuühiskonnas olla Uue Maailma Seltsi jt kogukonna liikumiste looja ja kaasasutaja.
Rainer Saaron Hansab AS juhatuse liige
Kas AI teeb paremaid otsuseid kui poliitikud?
Töö tulevik: kodanikupalga aeg või uue klassi sünd?
Kumb on ohtlikum – kontrollimatu AI või inimlik lollus?
Euroopa väärtused vs tehnoloogiline võidujooks: kas me valime turvalisuse või arengu?
12:15 – 13:45 Lava 2. Tuleviku tehnoloogiad ja Eesti võimalused
12:15 – 12:45 Makselahenduste tulevik – kas sularaha kaob ja usaldus jääb?
Olavi Lepp Swedbanki juhatuse esimees
Sularahavaba ühiskond – trend või oht?
Digitaalsed maksevahendid ja platvormidevaheline usaldus
Krüptorahad, CBDC ja riikide roll uutes makselahendustes
Kuidas tagada kättesaadavus ja kaasatus kõikidele elanikerühmadele?
12:45 – 13:15 Geenidest kvantideni ehk kas Eestis saab olla süvatehnoloogia vallas tegija?
Aigar Vaigu Metrosert AS juhatuse esimees
Millised süvatehnoloogia valdkonnad on Eestis juba olemas ja kasvamas?
Ülikoolide ja teadus-arendustegevuse roll uute tehnoloogiate tekkes
Kuidas tuua teadusest turule – startup’id, patendid ja investeeringud
Mida vajab Eesti, et tõusta süvatehnoloogia arendajast maailmakaardile?
13:15 – 13:45 Paneel. Ligipääsetavus 2025: kohustus või konkurentsieelis?
Moderaator: Jakob Rosin Ligipääsetavuse konsultant ja koolitaja, Ligipääsuke OÜ kaasasutaja Jakob Rosin, Ligipääsetavuse konsultant ja koolitaja, Ligipääsuke OÜ kaasasutaja, kelle missioon on muuta digitaalsed ja füüsilised keskkonnad kasutatavaks kõigile inimestele – olenemata nende erivajadustest. Ta juhib Eesti Pimedate Liitu ning kuulub Euroopa Pimedate Liidu juhatusse.
Rainer Rohtla Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees
Nele Peil Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Mare Sillaots Sotsiaalkindlustusameti kliendisuhete osakonna juhataja
Krista Erg-Scacchetti Kas teie koduleht on juba 2025 nõuetele vastav?
Kuidas arvutada kaotatud tulu ja mainekahju halvasti ligipääsetava teenuse tõttu?
Mis saab väikestest tegijatest – kas ligipääsetavus jääb ainult suurte luksuseks?
Miks “ratastoolimõtlemine” piirab ligipääsetavuse arutelu?
Kuidas ettevõttes jagada vastutust nii, et ligipääsetavus ei oleks kellegi “hobiprojekt”
Kuidas luua mõõdetav ja usaldusväärne raamistik, mille järgi ettevõte saab öelda: “Meil ON ligipääsetavus”?
12:15 – 13:55 Lava 3. Nutikas elukeskkond ja mobiilsus
12:15 – 12:35 Targad linnad, targad hooned – kas elukeskkond hakkab ise otsustama?
Ants Vill Bisly OÜ juhatuse esimees
Targad hooned ja andmepõhine juhtimine – kas maja teab, mida sa vajad?
Kliimaneutraalsus ja energiakasutus: kas AI võib optimeerida ka elektrikulu?
Andmekaitse vs mugavus: kui palju “teab” tark hoone elanikust?
Hoonete turvalisus ja ligipääs – kui võrk kukub, kas uksed avanevad?
12:35 – 12:55 Tervishoid ja digitehnoloogiad: kas arst asendatakse platvormiga?
Mari-Liis Männisalu Telia Eesti AS, ostu ja haldusosakonna juht
Hübriidmudelid ja paindlik töökorraldus – uus norm või ajutine lahendus?
Kontor kui koostöö- ja kogukonnakeskkond, mitte lihtsalt töökoht
Tehnoloogia roll füüsilise ja virtuaalse tööruumi ühendamises
Milline töökeskkond toetab vaimset heaolu ja loovust?
14:10 – 15:10 Lõuna ja näituseala külastus
15:10 – 16:50 AI kui strateegiline võimalus
15:10 – 15:40 AI ja uue majanduse vundament – kas juhib turgu inimene või algoritm?
AI mudelid rahanduses, turu prognoosimises ja tööjõuanalüüsis
Kas keskpangad hakkavad usaldama masinõpet rohkem kui eksperte?
Tööpuuduse ja automatiseerimise makromõjud: kas meil on plaan B?
Millal muutub AI SKT mõõtmise osaks?
15:40 – 16:10 Kuidas Ukraina arendab tehisintellekti Eesti kogemuse baasil
Ukraina kasutab tehisintellekti kriisiaja lahendustena ja riigi taastamisel.
Eesti digiriigi kogemus on andnud eeskuju andmevahetuse ja digiidentiteedi ülesehitamisel.
AI lahendusi kasutatakse juba täna tervishoius, kriisiohjes ja riiklikes teenustes.
Tehisintellekt on saanud osaks Ukraina tuleviku majandus- ja innovatsioonistrateegiast.
16:10 – 16:45 Lõpupaneel: Kuidas ehitada tulevikku, kui haridussüsteem õpetab eilset? Moderaator: Ave Lauringson
Ave Lauringson COO, Digital Nation Ave Lauringsonil on üle 18 aasta kogemust digipädevuste, IKT-hariduse ja rahvusvaheliste projektide edendamisel. Tema karjäär on tihedalt seotud Eesti digitaalse eduloo kujundamisega. Kuue aasta jooksul töötas ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri meeskonnas, kus ta panustas olulisel määral Eesti digiarengu ja küberturbe strateegiate loomisesse ja elluviimisesse. Ave on juhtinud ka e-Eesti Esitluskeskust, Eesti visiitkaarti, mis võõrustab igal aastal üle 500 rahvusvahelise valitsus- ja äridelegatsiooni kogu maailmast.
Kristo Kaasan Levira Tehnoloogia ja IT Direktor Levira Tehnoloogia ja IT Direktor, Tallinna Polütehnikumi IT õpetaja ning Side- ja võrgutehnoloogia õppekava juht
Ott Pärna Tallinna IT ja tehnoloogiakolledži direktor; Tartu Ülikooli professor
Kas Eesti tulevik on endiselt digitaalne või lihtsalt hallilt efektiivne?
Haridussüsteem vs tulevik – kas testidega saab ehitada visioone?
Kas järgmine hüpe tuleb Exceli tabelist või visioonist, millel pole veel mõõdikut?
Kelle unistust ehitame – kas Euroopa strateegiat, Silicon Valley mudelit või midagi päris enda oma?
17:30 – 18:00 Kokkuvõte, tänusõnad ja suupisted
Nordic Tech Forum ei ole lihtsalt konverents – see on strateegiline ruum neile, kes ei küsi “mis saab edasi?”, vaid loovad selle, mis tuleb.
Koolitusfirma tutvustus
Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus korraldab konverentse ja koolitusi, mille sisu loomisel keskendutakse ennekõike kliendi ootustele ning rahulolule.
Loome aastas ligikaudu poolsada originaalset koolitust ning kümmekond visiooni- ja erialakonverentsi. Loen koolitusfirma kohta veel...