Koolituse eesmärk on selgitada, millised juriidilised riskid võivad kaasneda tehisintellekti (AI) kasutamisel ettevõttes ning mida uut toob kaasa Euroopa Liidu tehisintellekti määrus?
Euroopa Liit võttis vastu maailmas kõige esimese tehisintellekti (AI) puudutava seaduse. Uus seadus jagab (AI) kasutamise riskid astmetesse ja keelab mõned tehisintellekti kasutamisviisid.
Tehisintellekt muutub maailmas üha populaarsemaks. Erinevad programmid nagu näiteks ChatGPT on head abilised ettevõtte ning töötajate jaoks. Mitmeid ülesandeid saab teha kiiremini ja efektiivsemalt – olgu selleks e-kirjade või dokumentide koostamine või hoopiski andmete automaatne töötlemine.
Tehisintellektil on paraku ka varjukülg, sest see toob kaasa uued juriidilised riskid. Andmed edastatakse teisele poole maakera ning ebaselgeks jääb, kuidas tehisintellekt just sellise vastuse või väljundi andis. Lisaks on programmi kasutamise lepingud pikad, arusaamatud ja ühele poole kaldu.
Kuidas aru saada, kas töötaja võib AI programmi (nt ChatGPT) enda töös kasutada ning milliseid lisasamme teha, et see oleks lubatud? Kellele kuulub AI koostatud vastus ja analüüs ning kes vastutab kui midagi läheb valesti?
Sihtgrupp:
Ettevõtete juhid, juristid, ettevõtjad ja kõik teised teemast huvitatud.
Programm:
Koolitaja:
Henri Ratnik Advokaadibüroo WIDEN Legal, vandeadvokaat
Henri Ratnik on vandeadvokaat ning töötab Advokaadibüroos WIDEN Legal. Henri on Tartu Ülikoolis omandanud õigusteaduse magistrikraadi ning täiendanud enda teadmisi Taanis Aarhusi Ülikoolis. Samuti on Henri omandanud Tartu Ülikoolis teise magistrikraadi IT-õiguse erialal (cum laude). Igapäevaselt tegutsebki Henri peamiselt IT-õiguse valdkonnas – st nõustab kliente seonduvalt IT-lahenduste, pilveteenuste, intellektuaalomandi ning andmekaitse (sh GDPR) küsimustega.