Teabehalduse spetsialisti arenguprogramm

Käesolev programm on teabehalduritele suunatud kaks kuud kestev täiendõpe ning selle eesmärk on anda kaasaegsele teabehaldurile vajalikud oskused, mille abil viia organisatsioon dokumendihalduselt üle teabehaldusele. Programm toimub veebikeskkonnas ning teemad jagunevad 9-le õppepäevale. Iga õppepäev on järelkuulatav 14 päeva jooksul peale selle toimumist endale sobival ajal. Võimalus on osaleda ka üksikutel päevadel eraldi, lisades registreerumisel märkuste lahtrisse, millistel õppepäevadel soovite osaleda.

Eelmisel arenguprogrammil osalenute tagasiside:

• “Peale programmi läbimist kinnitan, et kõik osalejad näevad oma tööd ja võimalusi täiesti uues valguses, miski pole enam endine. Heas mõttes.” – Monika Ojakivi, Eesti Maaülikool
• “Pean koolitusprogrammi igati asjakohaseks ning kasulikuks! Sain vajalikke teadmisi ja oskusi muutuse eestvedamiseks oma organisatsioonis.“– Lota Ly Peterson, Coop Pank AS

Aktiivõppe kogumaht 65 AT, millest iseseisev töö 14 AT. Koolituspäevad on interaktiivse ülesehitusega, kus toimub koolitaja ning osaleja vaheline dialoog ning praktilised harjutused. Osalejad saavad personaalselt vastused enda küsimustele. Kursus lõpeb elektroonilise kirjaliku arvestusega. Teabehalduri arenguprogrammi tunnistuse saavad kõik, kes on läbinud terve arenguprogrammi.

Töö toimub väikestes gruppides ja kohtade arv on piiratud!

Programm:

1. õppepäev: 10:00 – 13:30 Dokumendihalduselt teabehaldusele üleminek – mis on dokumendihalduse roll tulevikus?
   Mariko Männa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Digiteenuste osakonna teabehalduse nõunik
   Olen töötanud avalikus sektoris 1998.aastast, kõigepealt Sideametis, siis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis, siis dokumendihalduse konsolideerimise raames 2017.aastal superministeeriumi hoones tõsteti meid Rahandusministeeriumi alla ning viimased 4 aastat olen töötanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Mul on kutsekõrgharidus juhiabi erialal. Diplomitöö tegin 2002.aastal paberkandjal asjaajamise üleminekust digitaalsele asjaajamisele. Alustasin Sideametis tehnilise sekretärina (andmete sisestajana), hiljem kantselei juhatajana. Olen oma tööelus kokku puutunud mitme dokumendihaldussüsteemi juurutamise ja kasutajate koolitamisega. Praeguses ametis tegelen lisaks dokumendihaldusele ka andmehaldusega ning olen andmekaitsespetsialist.
   • Dokumendihalduse maailm on viimastel aastatel avardunud ning enam ei keskenduta ainult dokumentidele dokumendihaldussüsteemis, vaid juba ka andmetele kõikides asutuse infosüsteemides. Kuidas neid hallata, kirjeldada, avalikustada? Milline on andmete kvaliteet?
   • Koolituspäeva eesmärk on anda osalejatele üldine arusaam teabehaldusest ning tuua näiteid erinevatest võimalustest.
     • Kuidas viia ennast dokumendihalduselt teabehalduse lainele?
     • Dokumendihalduse kord vs teabehalduse kord
     • Liigitusskeem teabehalduse vaatenurgast
     • Kratid – jah või ei?
2. õppepäev 10:00 – 15:15 Organisatsiooni äriarhitektuur ehk kuidas leida üles, mille kohta on vaja infot hallata?
   Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus, teenuste tiimijuht; ITIL 4 Managing Professional; teabehalduse ekspert
   Olen peamiselt tegutsenud IKT valdkonnas. Töötasin 10 aastat Keila koolide IKT juhina. Seejärel juhtisin Tiigrihüppe Sihtasutuses õpetajate sülearvutite hankeprojekti ja koolide IKT taristu valdkonda. Tegelesin Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses IKT teenuste kvaliteedijuhtimisega. Töötasin Kaitseministeeriumis üksuse juhina, mille ülesanne oli korraldada ministeeriumi ja valitsemisala juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud töösuundasid, sh teabehaldust. Olen õpetanud ka andmebaaside projekteerimist ja programmeerimist Tallinna Ülikooli informaatika tudengitele ja valikainena gümnasistidele.
   • Eesmärk on anda teadmised äriarhitektuuri kohta. Teadmised on vajalikud selleks, et paremini mõista organisatsiooni infovajadusi ja pakkuda parimaid lahendusi. Teabehalduse eelduseks on äriarhitektuur ehk peab olema selge, mida juhitakse ja mille kohta teavet on hallatakse. Juhul kui see ei ole veel selge, võib teabehaldusjuht omandatud teadmiste baasil esmase kaardistuse ise ette võtta. Õppepäeva alguses käsitletakse teemasid teoreetiliselt, kuid suurem osa koolituspäevast toimub praktilise harjutamise ja tagasisidestamise vormis.
     • Äriarhitektuur ja selle osad
     • Organisatsiooni põhi- ja tugitegevused
     • Teenused ja tooted
     • Protsessid
     • Ärianalüütika ja mõõdikud
     • Maatriksjuhtimine
3. õppepäev 10:00 – 15:15 Andmehaldus teabehalduse osana: andmemudelid ja andmekirjeldused
   Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus, teenuste tiimijuht; ITIL 4 Managing Professional; teabehalduse ekspert
   • Dokumendihalduselt teabehaldusele liikumine eeldab toimivat andmehaldust. Andmeid ei hallata enam dokumentides, vaid dokumente luuakse vastavalt vajadusele erinevatest andmetest. Andmehaldus tähendab asutuse andmete haldamist varana ehk asutuse olulise ressursina. See tähendab muuhulgas, et andmed kui vara on kirjeldatud, selle kvaliteeti hinnatakse ja parendatakse, andmetele juurdepääs ja nende kasutamine uue väärtuse (sh dokumentide) loomiseks on teadlikult juhitud.
   • Eesmärk on anda osalejatele üldine arusaam andmehaldusest ja sellega seotud töödest ning praktiline kogemus andmekirjelduste loomisel. Räägime teoreetiliselt lahti peamised mõisted ja töösuunad, kuid suurem osa ajast kulub praktiliselt andmekirjelduste loomise harjutamisele. Osalejatel on soovitav võtta näitena aluseks oma organisatsioon, kuid soovi korral saab kasutada ka ettevalmistatud stsenaariume.
     • Andmehalduse eesmärgid ja põhimõtted
     • Andmemudelid
     • Organisatsiooni põhiandmed ja nende haldamine
     • Andmekirjelduste standardiseerimine ja loomine
4. õppepäev 10:00 – 15:15 Andmehalduse arendamine ja reguleerimise võimalused organisatsioonis
   Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus, teenuste tiimijuht; ITIL 4 Managing Professional teabehalduse ekspert
   • Eesmärk on anda osalejatele üldine arusaam andmehalduse arendamise ja reguleerimise võimalusetest. Lisaks anda praktiline kogemus andmekirjelduste loomisel, andmekvaliteedi ja andmehalduse küpsuse hindamisel.
     • Andmekirjelduste loomine (jätkub)
     • Andmekvaliteedi haldamine
     • Andmeturvalisuse tagamine
     • Andmehalduse regulatsioonid organisatsioonis
     • Andmehalduse küpsus ja arendamine
5. õppepäev 10:00 – 15:15 Kuidas andmetest ja infost saab otsuste tegemist toetav juhtimisinfo?
   Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus, teenuste tiimijuht; ITIL 4 Managing Professional; teabehalduse ekspert
   
   • Eesmärk on õppida kaardistama juhtimisinfo vajadusi ja kujundama juhtimisinfo lahendusi vastavalt organisatsiooni vajadustele. Juhtimisinfo loomise ja esitamise eelduseks on targalt läbimõeldud teabe väärindamine, üks õppepäeva eesmärke on harjutada teabe väärindamise korraldamist.
   • Õppepäeva alguses käsitletakse teemasid teoreetiliselt, kuid suurem osa koolituspäevast toimub praktilise harjutamise ja tagasisidestamise vormis.
     • Mis teeb infost juhtimisinfo?
     • Kes on juhtimisinfo tarbija?
     • Kes on juhtimisinfo looja?
     • Kust saada juhtimisinfo jaoks sisendit?
     • Huvigruppide kaardistamine
     • Teabe väärindamine
     • Juhtimisinfo töölaudade kujundamine vastavalt tarbija vajadustele
     • Juhtimisinfo esitamise vormid
6. õppepäev 10:00 – 15:15 Millele tuleb erilist tähelepanu pöörata andmekaitses teabehaldusele üleminekul?
   Anu Baum Eesti Õigusbüroo jurist, Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvarateaduse instituut, projektijuht
   Olen omandanud Tallinna Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. Pärast ülikooli lõpetamist olen ennast täiendanud andmekaitse ja IT-õiguse valdkonnas, sh omandanud DPO tunnistuse. Täna tegutsen eraõiguse juristina ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuses projektijuhi ja koolitajana. Varasemalt olen 14 aastat töötanud Politsei-ja Piirivalveametis küberkuritegude menetlejana ja valdkonna juhina.
   • Eesmärk on anda koolitusel osalejatele teadmised, millised on peamised erisused ja muudatused andmekaitses dokumendihalduselt üleminekul teabehaldusele.
   • Koolitusel osalenu oskab seostada oma asutuse/organisatsiooni äriprotsesse isikuandmete kaitse ja seda reguleerivate õigusaktidega, mis võimaldavad sujuvamat üleminekut teabehaldusele isikuandmete kaitse vaates.
   • Käsitletavad teemad:
     • Isikuandmete kaitse teabehalduse kontekstis
     • Kelle omad on andmed? Andmete ristkasutus
     • Isikuandmete kaitse ja infoturve, lõimitud andmekaitse.
     • Eesti Infoturbestandard
     • Andmekaitsealaste riskide haldus teabehalduses
     • Andmekaitsespetsialisti roll. Vastutus isikuandmete töötlemisel
     • Kaasused, rühmatööd, arutelud
7. õppepäev 10:00 – 14:30 Millised riskid tekivad infoturbes teabehaldusele üleminekul?
   Klaid Mägi Küberturbeekspert
   Klaid Mägi on IT alal töötanud üle 20 aasta, millest üle poole on tegelenud küberkaitsega. Ta on töötanud tehnilise eksperdi ja infoturbejuhina, juhtinud Riigi Infosüsteemiametis küberintsidentide käsitlemise osakonda ning aidanud üle maailma erinevaid riike nende küberkaitse võimekuse kasvatamisel.
   • Koolituse raames kuulajate tugevaks kõnetamiseks ja tähelepanu hoidmiseks kasutatakse rohkelt elulisi intsidentide näiteid. Koolitus toimub loengu vormis, mille kestel on osalejatel pidevalt võimalus küsida asjakohaseid küsimusi ja täpsustusi. Teadlikult välditakse tehnilisi termineid ja keerukaid haldusvõtete kirjeldusi, kuna sihtgrupi eelteadmised ei ole selleks küllaldased ja tehnilised nüansid jäävad segaseks.
     • Infosüsteemide ja andmete kaitsevajadus, millised on järelevalve ja kontrollimehhanismid (logid, pistelised kontrollid jms)
     • BYOD (bring your own device) poliitika rakendamine asutuses ja sellega kaasnevate riskide haldamine
     • Mobiilside seadme (sh ka isikliku seadme nagu tahvelarvuti, telefon) turvaline kasutamine
     • E-postkasti kaitsemeetmed ja nende rakendamine (paroolide valik, autentimine, konto ülevõtmise päästemehhanismid
     • Ülevaade personaalsesse postkasti laekuvast pahavarast (petukirjad, andmete väljapetmine õngitsuslehtede või kirjade kaudu, C&C pahavara, ransomware) ja rünnetest, sh kombineeritud rünnetest)
     • ID-kaardi, mobiil-ID, smart-ID eelised paroolide ees ja nende rakendamine
     • IT halduse tähendus ja olulisus, puuduliku halduse tagajärjed IT tööriistade töökindlusele ja turvalisusele (nt andmete kadu ja hävimine)
     • Turvaliste ühenduste kasutamine ettevõtte või asutuse infovarade kasutamisel. Wifi salasõnad (vaikimisi salasõnad on tihtipeale kalkuleeritavad), muutuvad salasõnad arvutis, (tasuta) turvatarkvara soovitused nii mobiilile kui tavaarvutile
     • Wifi võrgud lähetustes (hotellid, välismaa) jmt
     • Turvaline interneti kasutamine ehk “surfamine”
8. õppepäev 10:00 – 15:15 Digiarhiveerimise tehniline pool mittetehnikule
   Koit Saarevet Rahvusarhiiv, andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht
   Koit Saarevet on omandanud EBSis bakalaureusekraadi IT juhtimises ning seejärel täiendanud end USAs Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) innovatsioonijuhtimise alal. IT valdkonnas töötab aastast 1997 ning aastast 2000 on ametis Rahvusarhiivis, kus ta on andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht. Ta on koolitanud nii Rahvusarhiivi töötajaid kui erinevate asutuste arhivaare, samuti tudengeid erinevatel IT-ga seonduvatel teemadel.
   • Koolituspäev keskendub digiarhiveerimise kapotialusele osale, mis kenade kasutajaliideste tagant välja ei paista, aga mille baastasemel mõistmine on edukaks arhiveerimiseks vältimatult vajalik. Kuidas ikkagi jõuavad andmed arhiivi ja mida peavad sisulise poole vastutajad tehniliselt tiimilt nõudma?
   • Koolituse läbinu mõistab koolituse kirjelduses toodud tehniliste terminite sisu ja nende mõju teabehaldusele. Seda ka juhul, kui ta enne koolitusele tulekut ühtki neist lühenditest näinud pole.
     • Andmete liikumine põhitegevuse infosüsteemist arhiivi:
       • dokumendipõhiste süsteemide liidestus XML-failide abil
       • masinliidesed (API ehk Application Programming Interface)
       • andmekogu tõmmised: binaarfaili koopia, osaline eksport, arhiivivormingud
     • XMLi alused – kuidas luua, lugeda, töödelda, sh:
       • XML – Extensible Markup Language
       • XSL – Extensible Stylesheet Language
       • XSLT – XSL Transformations
     • Arhiinduslikud infopaketid:
       • Rahvusarhiivi SIP ehk UAMi ja ASTRA sisend- ja väljundformaadid
       • E-ARKi pakettide üldspetsifikatsioon CSIP
       • E-ARKi paketi alaliikide SIP, AIP, DIP spetsifikatsioonid
       • E-ARKi sisuspetsiifilised spetsifikatsioonid CITS
     • Andmekogude arhiveerimine:
       • relatsioonilise andmebaasi olemus ja arhiveerimise probleemistik
       • SIARD vorming
       • DBPTK tööriistakast
       • levinumad vead andmekogude arhiveerimisel
9. õppepäev 10:00 – 15:15 Teabehalduse töö rollid ja vastutus
   Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus, teenuste tiimijuht; ITIL 4 Managing Professional teabehalduse ekspert
   • Teabehaldus koosneb paljudest erinevatest alamtegevustest ja rollidest.
   • Õppepäeva eesmärk on anda ülevaade teabehaldusega seotud rollidest, vastutusest ja tulevikusuundadest ning selgitada, kas tänase traditsioonilise dokumendihalduri vastutus on täita kõiki rolle?
     • Vaatame üle teabehaldusega seotud rollid ja vastutuse
     • Võtame arenguprogrammi kokku dialoogi ja aruteluga

Arenguprogrammi läbinuna: 

• Tead, kuidas teostada üleminek dokumendihalduselt teabehaldusele
• Oskad kirjeldada organisatsioonis kasutatava teabe elukäiku
• Omad ülevaadet andmehaldusest ja sellega seotud töö suundadest ning oskad luua andmemudeleid ja andmekirjeldusi
• Tead, millised on asjakohased regulatsioonid organisatsioonisiseselt andmehalduse korraldamiseks ning oskad märgata peamisi andmekvaliteedi probleeme
• Oskad hinnata andmehalduse küpsust organisatsioonis ja leida võimalusi selle arendamiseks
• Tead, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata andmekaitses teabehaldusele üleminekul
• Tead, kas ja mil määral erineb teabe digiarhiveerimine dokumendi digiarhiveerimisest
• Mõistad, millised riskid tekivad infoturbes teabehaldusele üleminekul
• Tead, mis on juhtimisinfo ja kuidas see erineb andmetest ja muust infost
• Oskad koguda sisendit erinevate tarbijate juhtimisinfo vajaduste kohta ning korraldada teabe väärindamise selliselt, et see annab sisendi juhtimisinfo loomiseks

Küsin koolituse kohta lisainfot