Ehitusinseneri täiendkoolitus: konstruktsioonid, koormused ja vundamendiehitus Eestis (26,8TP)

Programm koosneb viiest õppepäevast, mis annab suurepärase võimaluse täiendada ehitusinseneri või ehituse projektijuhi teadmisi. Osalejad saavad personaalselt vastused enda küsimustele. Kursus lõpeb elektroonilise kirjaliku arvestusega. Tunnistuse saavad kõik, kes on läbinud terve programmi ja teinud kirjaliku arvestuse.

Täiendõppe eesmärk on täiendada ehitusinseneride teadmisi ja oskusi vastavalt ehitusinseneri kutsestandardis (6,7,8) kirjeldatud kompetentsusnõuetele, sh anda ülevaade erinevate ehituskonstruktsioonide füüsikalistest omadustest, levinud profiilidest, liitepunktide problemaatikast, parameetritest ja erinevustest koos selgitustega, mida, kus ja mis eesmärgil kasutatakse. Lisaks konstruktsioonide käitumisest nende koormamisel ja avariiolukorras (nt tulekahjus). Täiendavalt saab teada hoonetele mõjuvatest koormustest, nende arvutamise põhimõttetest ja omavahelisest kombineerimisest ning vundamendi ehitusest Eestis.

Koolitus on suunatud ehitusjuhtidele, projekti- ja objektijuhtidele, ehitusfirmade juhtidele, ehitusjärelevalvega tegelevatele inimestele ning arhitektidele projektide paremaks mõistmiseks. Programm koosneb viiest põhjalikust õppepäevast, mis annab suurepärase võimaluse täiendada ja uuendada oma teadmisi.

Põhjalikult käsitletakse teemasid:

• Hoonetele mõjuvad koormused (omakaalu-, kasus-, lume- ja tuulekoormus), nende arvutamise põhimõtted ja koormuste omavaheline kombineerimine
• Raudbetoonkonstruktsioonide töötamise põhimõtted, betooni tugevusomadused ja neid mõjutavad tegurid. Raudbetooni kahjustumismehhanismid, nende tekkepõhjused ning remondi (kahjustuste likvideerimise) üldised põhimõtted. Raudbetoonelementide arvutamise alused ja põhimõtted.
• Teraskonstruktsioonide töötamise põhimõtted
• Puitkonstruktsioonide eripärad, mehaanilised omadused ja arvutamine
• Vundamendi ehitus (madalvundamendid, vaivundameneid ja süvendid), Eesti kivimite geotehnilised omadused (pinnased – liiv, moreen, savi ( NC ja OC ), turvas; kalju – lubjakivi, liivakivi jne).

Programm:

1. Õppepäev: 13:00 – 16:15 Hoonetele mõjuvaid koormuseid, nende arvutamise põhimõtted ja omavaheline kombineerimine (4,8 TP)
   • Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi professor.
     Martti Kiisa töötab Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektorina ja ehitusinstituudi professorina. Erialases töös on ta viimastel aastatel spetsialiseerunud ehitiste (valdavalt sillad ja hooned) seisukorra hindamisele ja nende proovikoormamisele ning ehitusvaldkonna rakendusuuringute läbiviimisele. Martti on omandanud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis 2011. aastal, olles eelnevalt lõpetanud samas koolis õpingud bakalaureuse- (2003) ja magistritasemel (2005).
   • Koolituspäeva eesmärgiks on käsitleda tähtsamaid hoonetele mõjuvaid koormuseid, mille käigus vaadeldakse ülevaatlikult omakaalu-, kasus-, lume- ja tuulekoormuste määramise aluseid. Tegemist on baasteadmisi meelde tuletava koolituspäevaga. Käsitlemist leiavad nii üksikkoormuste arvutamise põhimõtted kui ka koormuste omavaheline kombineerimine. Vaadeldakse näiteid ehitiste varingutest ning tüüpsetest probleemidest.
     • Sissejuhatus
     • Näiteid ehitiste varingutest
     • Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
     • Nõuded projekteerimisel
     • Arvutuskriteeriumid
     • Koormuste kombineerimise alused
     • Terminid
     • Koormuste liigitus
     • Koormuste esitamine ja koormuskombinatsioonid
     • Omakaalukoormus
     • Omakaalukoormuse olemus ja määramine
     • Hoonete kasuskoormus
     • Kasuskoormuse määramise alused
     • Vähendustegurite kasutamine
     • Pindade kasutusklassid ja nende sidumine koormustega
     • Lumekoormus
     • Lumekoormuse määramise põhimõtted
     • Lumekoormus maapinnal
     • Lumekoormus hoone katusel
     • Kohalikud mõjurid
     • Erandlikud tingimused
     • Tuulekoormus
     • Tuulekoormuse olemus
     • Maastiku mõju tuulekoormusele
     • Tuulekoormus rõhuna
2. Õppepäev 09:30 – 15:30 Vundamendi ehitus Eestis (6,3TP)
   • PhD Mait Mets Volitatud ehitusinsener, tase 8, OÜ Geoengineering juhataja
     • Eesti geoloogiline ehitus
     • Eesti kivimid – geotehnilised omadused ja nende hinnang
       • Kalju – lubjakivi, liivakivi jne.
       • Pinnased – liiv, moreen, savipinnased ( NC ja OC ), turvas
     • Vundamendid
       • Madalvundamendid
       • Vaivundamendid
       • Süvendid
     • Ehituskogemus
       • Madalvundamendid (Kaarma kirik, Välisministeerium, ETKVL, Viru, Pärnu – Tallinna mnt jne)
       • Vaivundamendid (Linnahall, Tallinna kesklinn, Sõle tn., Lido Õlletehas)
       • Süvendid (Pärnu vallikraav, Lilleküla, Marija Teater)
     • Diskussioon + küsimused
3. Õppepäev: 09:00 – 14:30 Raudbetoonkonstruktsioonid ja nende arvutamine (8TP)
   • Mihkel Kiviste Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna Tartu kolledži ehitustehnika professor (PhD, MSc)
     M. Kiviste on omandanud doktorikraadi (2011; EMÜ) seoses olemasolevate raudbetoonkonstruktsioonide uurimisega ning töötab alates 2021 aastast professorina Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Tartu kolledžis. Lisakompetentsi on andnud hoonete ehitusfüüsikalise toimivuse ja renoveerimisega seonduvad uuringud ning teadustöö seoses enesetäiendamisega Soomes (2011-2017; Tampere Tehnikaülikool) ja selle järgselt Eestis.
   • Koolituse eesmärk on tuletada meelde baasteadmisi raudbetoonist ja tõsta ehitus-, projekti- ja objektijuhtide ning arhitektide erialast pädevust kokkupuutel nii uute kui ka olemasolevate raudbetoonkonstruktsioonidega.
     • Raudbetooni töötamise põhimõte
     • Betooni ja terasarmatuuri koostöö eeldused
     • Betooni koostis ja struktuur
     • Betooni tugevusomadused, nende muutus ajas ja tugevust mõjutavad tegurid
     • Betooni survetugevusklassid
     • Armatuurteraste põhimõtteline jaotus, nomenklatuur, projektis kasutatavad tugevusenäitajad ja funktsionaalne liigitus raudbetoonis
     • Armatuuri kaitsekiht. Raudbetoonkonstruktsiooni kestvus: Keskkonnaklassid
     • Raudbetooni kahjustumismehhanismid ja nende tekkepõhjused
     • Inimlikud põhjused raudbetooni kahjustuste tekkes
     • Armatuurterase korrosioon raudbetoonis
     • Raudbetooni remondi (kahjustuste likvideerimise) üldised põhimõtted
     • Raudbetoonelementide arvutamise alused ja põhimõtted
     • Lihtsamad näited paindele töötava elemendi arvutustest
     • Raudbetoontala, plaadi ja ribiplaadi kandevõime arvutused
     • Raudbetoontala, plaadi ja ribiplaadi tõmbearmatuuri pindala dimensioneerimise arvutused
4. Õppepäev: 09:30 – 13:30 Teraskonstruktsioonid ja nende arvutamine
5. Õppepäev: 09:30 – 12:45 Puitkonstruktsioonide eripära, mehaanilised omadused ja arvutamine (4TP)
   • Tõnu Peipman Inseneribüroo Printsiip OÜ ehitusinsener ning vastutav projekteerija (tase 8).
     Tõnu Peipman on Inseneribüroo Printsiip OÜ ehitusinsener ning vastutav projekteerija. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriosakonna osalise koormusega külalisdotsent ning müürsepa ja puussepa kutseeksamite komisjonide liige. Tõnu Peipman omab volitatud inseneri kutsetunnistus (tase 8).
     • Puidu kui loodusliku materjali eripärad
     • Puidu mehaanikalised omadused
     • Täispuitmaterjalid
     • Liimpuit
     • Ristkihtpuit
     • Puidupõhised plaatmaterjalid
     • Koormusolukorrad puitkonstruktsioonide arvutamisel
     • Käitumine avariiolukorras (tulekahju)
     • Terasest taridetailid puidu liidetes
     • Liimpuitraamide tüübid
     • Liimpuitraamide arvutamine
     • Puitkatuste konstruktsioonid
     • Sarikate ja penniga katuse arvutus

Täiendkoolitus annab kokku 26,8 TP (inseneri täiendõppe punkti).