Keskastmejuhi meistriklass – 18 juhtimisoskust

Keskastmejuht on justkui sild ettevõttes, mis ühendab juhtkonda ja operatiivtasandi töötajaid, seejuures tuleb tal juhtida nii protsesse kui ka inimesi. Ta on tihti suurima pildi omaja, kes teab mis toimub all ja mida oodatakse üleval. See, kuidas ja milliste võtetega ettevõtet juhitakse, määrab peaaegu kolmandiku ettevõtte tootlikkusest.

Juhi tööalase edu eelduseks on teatud isiksuseomaduste olemasolu ning vajalike oskuste ja võimete kujundamine ehk pädevuse saavutamine. Programmi aluseks on võetud need juhtimisoskused:

• mis toovad juhi töös edu,
• mida tööandjad juhtidelt kõige enam ootavad,
• mille alusel juhte tööle värvatakse,
• mis on teadusuuringutes kinnitust leidnud.

Eduka juhi 18 juhtimisoskust on jaotatud 9-le praktilisele õppepäevale, kus teoreetiline osa vaheldub praktiliste testide ning ülesannete sooritamisega nii individuaalselt kui grupis. Programm toimub veebikeskkonnas ja iga õppepäev on järelkuulatav 14 päeva jooksul peale selle toimumist endale sobival ajal.

Sihtrühm:
Ettevõtete juhid, era- ja avaliku sektori keskjuhid, meeskondade juhid, projektijuhid ja kõik teised, kes soovivad tõsta enda juhtimisalast kompetentsi.

Programm

1. õppepäev: Tulemuslikkuse tõstmine ja kohanemine
   • Alluvate töö tulemuslikkuse tõstmine: Töö tulemuslikkuse tõstmine on juhi töö peamiseks ülesandeks. Töö tulemuslikkus on mõõdetav nende tegevuste või tulemustega, mis aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Seega, töötaja individuaalne töö tulemuslikkus, on töötaja panus organisatsiooni eesmärkide saavutamisse. Lihtsustatult öeldes on töötaja töö tulemuslikkus see, kuidas töötaja täidab oma tööga seotud kohustusi, täidab nõutud ülesandeid ja käitub töökohal.
     • Organisatsiooni eesmärgid versus töötajate eesmärgid
     • Töö tulemuslikkuse teooria (MOA teooria: motivatsioon-võimalus-teadmise/oskused/võimekus)
     • Töö tulemuslikkuse mõõtmine/hindamine ja juhtimine
     • Töötajate produktiivne ja mitteproduktiivne käitumine tööl (nt. töölt puudumine, hilinemine, valetamine, küberlogelemine jms.)
     • Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab parendada töö tulemuslikkust (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
   • Kohanemine: Tööprotsessid, töövahendid, töökeskkond, töömeeskonnad, organisatsiooni struktuurid muutuvad pidevalt. Tööalaste muutustega toimetulek ja uutes oludes kohanemine on juhi oskus, mis aitab muutuvas töökeskkonnas areneda ja töö tulemuslikkust parendada.
     • Muutuste juhtimise kolm etappi (lahti sulatamine – muutus – külmutamine)
     • Töötajate reaktsioonid muutustele
     • Töötajate kaasamine (sh. tüüpilised argumendid muutuse poolt ja vastu, veenmine, töötajate hirmude jt. negatiivsete emotsioonidega tegelemine, tööalaste hoiakute muutmine),
     • resistentsuse ületamine organisatsiooni tasandil, juhtimise tasandil ning töötajate tasandil
     • Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab parendada kohanemist muutunud olukorras (PE Konsult uuringud, 2018-2019)
   • Kodutööd:
     • Töö tulemuslikkuse test
     • Mitteproduktiivse käitumise test
   • Praktiline õppus:
     • Töö tulemuslikkuse testi tulemuste analüüs ja arutelu
     • Mitteproduktiivse käitumise testi tulemuste analüüs ja arutelu
     • Juhtimiskaasuste arutelu
2. õppepäev: Kommunikatsioon ja julgus pealehakkamiseks
   • Kommunikatsioon: Juht töötab inimestega ja seetõttu tuleb olla igas olukorras hea suhtleja. Suhtlemisoskused on juhi töös üliolulised, kuna juht peab suutma tööprotsesse ja -juhiseid arusaadavalt selgitada nii kõnes kui kirjas. Paratamatult peab juht igapäevaselt kasutama aktiivset kuulamist, peegeldamist ja teisi edukaks suhtlemiseks vajalikke tehnikaid.
     • Juhi suhtlemisalase kompetentsuse elemendid (USA, O’NET)
     • Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
     • Tähelepanelikkus, aktiivne kuulamine, selgitamine, ümbersõnastamine, küsimuste esitamine, tagasiside andmine, peegeldamine
     • Juhtide sagedased vead tööalasel suhtlemisel
     • Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab parendada juhi tööalase suhtlemise oskuseid (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
   • Julgus: Juht peab omama julgust pealehakkamiseks – olema sedavõrd julge, et teised järgiksid juhti ja toetaksid tema seisukohti. Juhul, kui juht ei too oma seisukohti julgelt ja enesekindlalt esile, siis ei hakka keegi juhile järgnema. On ülimalt oluline, et juht kaitseks oma seisukohta, kuid veelgi olulisem on see, et juht oleks enesekindel ja tal oleks tegelikult oma seisukoht.
     • Julgus kui juhtimisoskus
     • Julguse tüübid erinevates juhtimissituatsioonides
     • Otsustamise hirmud. Kuidas ületada otsustamisega seotud hirme?
     • Otsustamine – vastutus (PE Konsult uuringud, 2002-2005 ja 2018-2022)
   • Kodutööd:
     • Juhilt julgust nõudva juhtimisolukorra kirjeldus (iseenda juhtimiskogemus)
     • Kõige raskemad suhtlemisolukorrad tööl (iseenda juhtimiskogemus)
   • Praktiline õppus:
     • Juhi suhtlemispädevuste arutelu (kasutades O’NET juhtide pädevusjuhendeid)
     • Raskete ja julgust nõudvate juhtimisolukordade arutelu (kodutöödes esitatud juhtimiskaasuste põhjal)
3. õppepäev: Loomingulisus ja otsustamine
   • Loomingulisus: Loovus on juhtimisel uskumatult oluline. Kompetentsusest üksi ei piisa, kui ei osata olemasolevaid asju omavahel ühendada ja luua seda, mida pole veel nähtud ja tehtud. Loovust ei õpetata ärikoolis, kuid see on miski, mida juht saab aja jooksul arendada.
     • Loomingulisus ja innovaatilisus
     • Juhi loovuse tähtsus ja rollid
     • Loovuse rakendamine juhtimisel
     • Juhtide tehnikad oma meeskonnas loovuse julgustamiseks ja kasutamiseks
     • Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab arendada juhi loomingulisust (PE Konsult uuringud, 2018-2019)
   • Otsustamine: Parimad juhid on otsustusvõimelised. See peaks olema üks juhi põhioskuseid. Tulemuslik juhtimine tähendab ka raskete otsuste tegemist.
     • Otsustamisprotsess: intuitiivne, emotsionaalne ja ratsionaalne otsustamine
     • Juhtimisotsuste tüübid (sh. „rasked“ otsused)
     • Tüüpilised vead otsustamisel (sh. vaimne laiskus)
     • Juhi isiksuse tüübid, isiksuse tüübi seos otsustamisega (A-tüüpi isiksus, isiksuse tüüpide lühitest)
   • Kodutöö:
     • Loovustest
   • Praktiline õppus:
     • Loovustesti tulemuste analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
     • Isiksuse tüübi testi tulemuste analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
     • Juhtimiskaasuste arutelu
4. õppepäev: Delegeerimine ning emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus
   • Delegeerimine: Kogemustega juht teab, et oma tööülesannete delegeerimine on igati mõistlik. Selle asemel, et kõiki juhtimisülesandeid enda kanda võtta, võib kõigile olla märksa kasulikum mõnede juhtimisülesannete delegeerimine alluvatele. Juhi delegeerimisoskuste arendamine ja rakendamine meeskonnaliikmete seas suurendab töötajate usaldust ja töörahulolu.
     • Juhtimistsükkel ja delegeerimine, delegeerimise protsess, delegeerimise reeglid ja tasandid
     • Delegeerimise vajadus. Mida delegeerida?
     • Juhi roll delegeerimisel, alluva roll delegeerimisel
     • Juhi hirmud ja vead delegeerimisel
   • Emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus: Emotsionaalne intelligentsus aitab juhtida oma tundeid, samuti rääkida oma töökaaslastega ja edastada korraldusi olles samas empaatiline. Sotsiaalne intelligentsus on võime iseennast tunda ja ka teisi inimesi tunda. Sotsiaalne intelligentsus areneb suhtlemiskogemustega ning õppimisega saavutatud edukusest ja ebaõnnestumistest. Sotsiaalset intelligentsust nimetatakse ka “taktitundeks”, “terveks mõistuseks” või “igapäeva tarkuseks”.
     • Emotsionaalne tööjõud, tööga seotud positiivsed ja negatiivsed emotsioonid (Cambridge Ülikooli ja TTÜ uuring, 2013; PE Konsult uuringud, 2018-2019)
     • Emotsionaalne intelligentsus ja sotsiaalne intelligentsus
     • Töötajate tööalased emotsionaalsed oskused (emotsionaalne intelligentsus) ja töö tulemuslikkus (PE Konsult uuringud, 2017-2018)
     • Töötajate tööalased sotsiaalsed oskused (sotsiaalne intelligentsus) ja töö tulemuslikkus (PE Konsult uuringud, 2017-2018)
     • Juhi emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamine
   • Kodutöö:
     • Emotsionaalne heaolu tööl (test)
   • Praktiline õppus:
     • Emotsionaalse heaolu testi tulemuste analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
     • Juhtimiskaasuste arutelu
5. õppepäev: Juhendamine ja motiveerimine
   • Juhendamine (mentorlus): Hea juht peab suutma oma töötajaid juhendada ja olema neile vajadusel mentoriks. Mentorlus kui töötaja töö käigus õppimise toetamine on professionaalne suhe, kus kogenum töötaja või juht (mentor) jagab vabatahtlikult oma kogemusi ja teadmisi vähemkogenud töötajaga (mentee).
     • Juhendamise vajadus, mentorluse eesmärgid
     • Mentorluse vormid ja mudelid
     • Mentori kompetentsid, mentori rollid
     • Mida juhendatav ootab?
     • Mentori tööriistakast, juhendatava töötaja õpitulemuse hindamine
   • Motiveerimine: Koostööle orienteeritud ja motiveeriva töökeskkonna loomine tagab töö tulemuslikkuse ning ühtlasi ka selle, et sellises meeskonnas tahetakse töötada ning ka teised soovivad teie meeskonnaga koostööd teha. Julgustades töötajaid täitma ülesandeid seetõttu, et nad tahavad hästi oma tööd teha, mitte sellepärast, et nad peavad või on sunnitud oma tööd tegema, saategi parema töötulemuse. Selles ongi erinevus hea juhi ja suurepärase juhi vahel.
     • Mis motiveerib töötajaid hästi töötama?
     • Seesmised ja välised motivaatorid (ma tahan, ma pean)
     • Raha kui motivaator (PE Konsult uuringud, 2014; 2020-2021), mittemateriaalsed stiimulid
     • Juhi kiitus, laitus, konstruktiivne tagasiside
     • Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab parendada hea töö eest tunnustamist ning otsese juhi kiitmist hea töö eest (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
   • Kodutööd:
   • Oma organisatsiooni motivatsioonisüsteem, analüüs – millised motivaatorid toimivad töötajate motiveerimisel
   • Praktiline õppus:
   • Juhtimiskaasuste analüüs – kiitus
     Näidis-motivatsioonisüsteemi loomine näidis-organisatsioonile
6. õppepäev: Probleemide lahendamine ja eneseteadvus
   • Probleemide lahendamine: Üks olulisemaid juhioskuseid on probleemide lahendamine. Keerulisi olukordi tuleb tööl pidevalt ette ja parima lahenduse leidmiseks on vaja analüüsi ning kriitilist mõtlemist.
     • Juhtimisprobleemide tüübid
     • Prioriteetsete probleemide määramine Kepneri meetodil
     • Juhtimisprobleemi lahendamise etapid ja juhi oskused
     • McKinsey juhtimiskonsultantide soovitatud probleemilahendamise protsess
     • Tüüpvead: informatsiooniga seotud vead (nt. info ei ole tõene, infot liiga palju või liiga vähe), vaimne laiskus, grupimõtlemine, ratsionaliseerimine jms.
   • Eneseteadvus: Iseenda isiksuse tundmine on juhi jaoks võtmetähtsusega. Tundes iseennast ja teades oma isiksuse omadusi, tüüpilist käitumist ning ka puuduseid, on juhil võimalik oma käitumist positiivselt suunata ja oma puuduseid kompenseerida.
     • Seesmine ja väline kontrollkese, vastutus
     • Tõenduspõhised järeldused juhtide kontrollkeskmest (PE Konsult uuringud, 2005-2006 ja 2018-2022)
     • Ootused juhi isiksuse omadustele, juhi isiksuse profiil CMPS testi isiksuse omaduste põhjal (PE Konsult uuringud, 1997-2022)
     • Juhi empaatia seos töö tulemuslikkusega (PE Konsult uuringud, 2017-2018)
   • Kodutööd:
     • Kontrollkeskme ja vastutuse test
     • Cesarec‐Markes isiksuse test (CMPS test)
     • Iseenda juhtimisprobleemide või tööprobleemide audit, prioriteetsete probleemide määramine Kepneri meetodil
   • Praktiline õppus:
     • CMPS testi tulemuste analüüs, juhi isiksuse omadused, järelduste tegemine, arutelu
     • Kontrollkeskme ja vastutuse testi tulemuste analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
     • Individuaalsed, prioriteetsed juhtimis- või tööprobleemid, arutelu
7. õppepäev: Strateegiline mõtlemine ja meeskonnatöö
   • Strateegiline mõtlemine: Hea juht näeb suurt pilti, kuid keskendub samal ajal eesseisvale ülesandele. Kasutades strateegilist mõtlemist, loob juht tulevikku nii iseendale kui ka oma alluvatele.
     • Strateegilise mõtlemise tunnused
     • Strateegiline mõtlemine versus strateegiline planeerimine
     • Juhi strateegilise mõtlemise oskused
     • Strateegilise mõtlemise arendamine
   • Meeskonnatöö: Juhid on samaaegselt ka oma meeskonna liikmed. Tulemuslik juhtimine tähendab, et kõik meeskonna liikmed täidavad erinevaid, meeskonnas sünergia saavutamiseks vajalikke rolle ning teavad, kuidas iga meeskonnaliiget käimasolevasse tegevusse või projekti kaasata ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostööd teha.
     • Meeskonnad tööl, meeskonna loomine
     • Sünergia tekkimine meeskonnatöös
     • Liider meeskonnas, meeskonna juhtimine, juhtimisstiil, meeskonnaliikmete rollid (tulemusele, suhetele orienteeritud rollid ja destruktiivsed rollid)
     • Meeskonna arengu staadiumid
   • Kodutöö:
     • Individuaalse juhtimisstiili test
   • Praktiline õppus:
     • Meeskonnatöö ülesannete lahendamine, sünergia tekkimine virtuaalses meeskonnas
     • Juhtimiskaasuste arutelu, juhtimisstiili testi tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
8. õppepäev: Ajajuhtimine ja usaldusväärsus
   • Ajajuhtimine: Iseenda ja alluvate tööülesannete tähtsuse järjekorda seadmine ja prioriteetsete tööülesannete määratlemine on edukate juhtide kindel tunnusjoon. Juht peab teadma, kuidas žongleerida mitmete inimeste ajakavadega; vastasel juhul jäävad ülesanded täitmata ja projektid võivad ebaõnnestuda.
     • Aja „hind“ (töötunni hind), Pareto printsiip – 20 / 80 reegel
     • Mõned ajajuhtimise reeglid, meetodid ja süsteemid (nt. Eisenhoweri printsiip, ALPEN meetod, Clockify tasuta tarkvara)
     • Tüüpilised ajaraiskajad tööl
     • Rööprähklemine, ebamõistlik kiirustamine (busyness). Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab vähendada töö tegemisel rööprähklemist ja ebamõistlikku kiirustamist (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
   • Usaldus: Usaldus ei ole midagi, mis tekib iseenesest koos juhiks saamisega. Usaldus tuleb juhil ära teenida. Kui töötaja ei saa usaldada oma juhti, siis tulemus on ebaõnnestunud.
     • Usaldus juhi kui persooni vastu, üldine usaldus
     • Miks on usaldus vajalik töötaja-juht suhetes
     • Usalduse loomise eeldused (võtmeelemendid)
     • Usalduse loomine, kaotatud usalduse taasloomine
   • Kodutöö:
     • Ajakasutamise audit
     • Töösõltuvuse test
   • Praktiline õppus:
     • Arutelu, ajakasutamise auditi tulemustest järelduste tegemine (sh. ajaraiskajate leidmine)
     • Töösõltuvuse testi tulemuste analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
9. õppepäev: Konfliktide lahendamine ja stressi tolerants
   • Konfliktide lahendamine: Erinevate töökonfliktide ennetamise strateegiate, töökonfliktide tunnuste äratundmine ja töökonfliktide lahendamise tehnikate valdamine on juhtimisel oluline.
     • Töökonfliktide ennetamise strateegiad
     • Töökonfliktide tüübid
     • Juhi roll töökonfliktide lahendamisel
     • Töökonfliktide lahendamise tehnikad ja -strateegiad
     • Tõenduspõhised järeldused ja tegurid, mille mõjutamisel saab vähendada töökonfliktide esinemist (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
   • Töö/elu tasakaal ja stressi tolerants: Oskus oma tööd kodusest elust lahus hoida on juhi jaoks kriitilise tähtsusega. Ilma töö- ja eraelu tasakaaluta ning oskuseta oma tööpingetega toime tulla, võib juht kiiresti läbi põleda.
     • Töö/elu tasakaalu loomine
     • Tööstress, läbipõlemine (tunnused) (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
     • Tööstressi peamised põhjused organisatsioonis (PE Konsult uuringud, 2018-2022)
     • Tööstressiga toimetulek (stressi esmaabi ja tegelik toimetulek stressiga)
   • Kodutöö:
     • Töö ja pereelu konflikti test (Work-Family Conflict Scale, eesti keeles)
     • Juhtide tööstressi rahvusvaheline test (Occupational Stress Indicator, OSI-2; eesti keeles)
   • Praktiline õppus:
     • Töö ja pereelu konflikti testi tulemusete analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
     • Juhtide tööstressi testi (OSI-2) tulemusete analüüs ja järelduste tegemine, arutelu
     • Juhi tööstressi esmaabi meetmete kaardistamine

Koolitaja:
prof emer. Mare Teichmann PE Konsult, juhataja
Mare Teichmann on psühholoogia emeriitprofessor, Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli asutaja, tööstuspsühholoogia instituudi asutaja. Mare peamised uurimisvaldkonnad on tööstress, psühhosotsiaalsed tegurid tööl, elukvaliteet, sh. tööelu kvaliteet, tööga seotud kontrollkese ning teised töö ja juhtimisega seotud psühholoogilised probleemid. Lisaks loengutele ja konsultatsioonidele on tema juhtimisel välja töötatud testid erinevate tööl esinevate psühhosotsiaalsete tegurite ning nendega seotud riskide mõõtmiseks ja hindamiseks.