Värbamiskonverents 2025: Paindlikkus ja eluterved piirid

Olukord tööjõuturul on pidevas muutumises. Eesti Panga tööturu andmetel on püsivalt suur tööhõive, rekordkõrge aktiivsus tööturul, reaalpalga suurenemine ja tööturu oodatust parem seis praeguses majandusolukorras üldiselt head uudised palgatöötajate jaoks, kuid ettevõtjate jaoks võib see samal ajal tähendada väiksemat efektiivsust, tootmiskulude kasvu, konkurentsivõime kahanemist ning piiratud kasvuvõimalusi, mis omakorda pole head uudised meie majanduse üldisele taastumisvõimele.

Programm:

• 9.30–10.00 Registreerimine ja hommikukohv
• 10.00–10.10 Päevajuht Kerstin Jaani avasõnad
  • Kerstin on Coop Eesti Keskühistu personalidirektor ning personalitööd teinud üle 20 aasta nii avalikus kui erasektoris. Oma personalitöö karjääri jooksul on Kerstin tegelenud personalitöö kõikvõimalike erinevate ülesannete ja tahkudega – hindamissüsteemid, arenguplaanid, koolitussüsteemid, palgasüsteemid, tööandja bränding, tööõigus ja värbamine. Täna koordineerib ta koostööd 15 erineva maakonna personalijuhi vahel, et ühiselt lahendada 6000 töötaja tööeluga seotud väljakutseid, ehitada tööaja efektiivsuse tööriistu, tegeleda keerulise jaekaubanduse tööandja brändiga ning luua õpikeskkonda 4500 teenindaja arendamiseks. Samuti teeb Kerstin ise juhtimiskoolitusi ettevõtte 320 kaupluse juhatajale.
• 10.10–10.40 Milline on Eesti tööjõu hind?
  • Lenno Uusküla, Luminori peaökonomist
    Lenno on Luminori peaökonomist ja Tartu Ülikooli makroökonoomika kaasprofessor. Varem on Lenno töötanud Euroopa Keskpangas ja Eesti Pangas ökonomistina ning Arenguseire Keskuses uuringute juhina. Ta on omandanud majanduse bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis ning kaitsnud doktorikraadi majandusteaduses Euroopa Ülikool-Instituudis Firenzes, Itaalias, ja läbinud Euroopa majandusõpingute magistriprogrammi Euroopa Kolledžis Brugges, Belgias. Lenno peamine uurimissuund on makroökonoomika, kuid tegelenud on ta ka paljude teiste teemadega ning avaldatud teadusartikleid juhtivates teadusajakirjades. Lisaks on Lenno aktiivne majandusmõtete looja sotsiaalmeedia platvormides Facebookis, Instagramis ja TikTokis.
    • Ettevõtted on palka kahe aasta jooksu tõstnud tempos, mida pole nähtud pea kaks aastakümmet. Sellegipoolest tunnevad töötajad, et neile makstakse taaskord vähem ning õiglane oleks märksa kõrgem palgatase. Ettekanne räägibki sellest, kus asub Eesti Euroopa palgakaardil, miks ettevõtted ja töötajad erinevat pilti näevad ning mida edaspidi oodata on ning tahta võiks.
• 10.40–11.10 Palga roll – mis on tõmbe- ja tõuketegurid?
  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik
    Kadri on hetkel Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik ning tegeleb töövaldkonna aktuaalsete teemade analüüsimisega, samuti tööandjate ja töötajate koolitamise ning nõustamisega. Varem töötas Kadri Eesti Tööandjate Keskliidus kommunikatsioonijuhina, Eesti Õliühingus sekretär-raamatupidajana ning kütusefirmas EK personalijuhi abina, kus viis läbi ka töötasude analüüse ning töötajate rahulolu küsitlusi. Samuti on Kadri olnud vabakutselise töövaldkonna projektijuht, sh tegelenud paindliku töökorralduse ja riskirühmade tööturule toomisega.
    • Palgainfo Agentuur korraldab kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse muutusi tasustamises, toimetulekus, rahulolus, tööturukäitumises jms. Mitmel aastal on küsitluste fookuses olnud töökoha vahetamise tõmbe- ja tõuketegurid ning olulised tegurid tööandja valikul. Samuti on uuritud, miks tööotsijad mõnele tööpakkumisele reageerivad ja teisele mitte, miks katkestatakse kandideerimisprotsess ning millised on kandideerimise kogemused laiemalt. Lisaks tööturutrendide analüüsimisele aitab Kadri tööandjatel orienteeruda ka palgaturul, palkade positsioneerimisel ja palgapakkumiste tegemisel, ning seda Kadri ettekanne kajastabki.
• 11.10–11.40 Paindlikkusest värbamisel juhi pilgu läbi
  • Marek Aas, Politsei- ja Piirivalveameti K-komando juht
    Marek on Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei eriüksuse K-komando juht. Varasem juhi kogemus on tal olnud Viru Vangla direktorina, juhtides 450 liikmelist organisatsiooni, kelle ülesanne oli ligi 700 kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine. Enne vanglateenistusse asumist teenis ta üle 17 aasta Eesti Kaitseväes vanemohvitserina erinevatel ametikohtadel alates rühmaülemast, Vabariigi Presidendi käsundusohvitserist kuni rahvusvahelise sõjalise operatsioonini Afganistanis koos Ameerika Ühendriikide partneritega erioperatsioonide grupi ohvitserina ja Eesti kontingendi vastutavana. Juhina kõnetab teda väärtuspõhine juhtimis- ja organisatsioonikultuur, tõhusad juhtimisprotsessid ja kohanemisvõimelisus (või isegi säilenõtkus) eriilmelistes väljakutsetes.
    • Töösuhte paindlikkus oli ilmselt juba päevakorras enne, kui meid tabas koroonapandeemia, mis pani kõiki otsima uusi võimalusi töötegemiseks distantsilt, kodukontorist või teistsugustel kellaaegadel erinevates maailma nurkades. Tehnoloogia annab selleks meeletud võimalused, aga samal ajal kuuleme juba seda, kuidas suured ärihiiud kutsuvad enda inimesi tagasi kontorisse. Marek on suur töösuhte paindlikkuse toetaja, kuid samal ajal mõistab, et distantsilt ei ole võimalik vangivalvuril suunata kinnipeetavat õiguskuulekale teele või eriüksusel pidada kinni eriti ohtlikke kurjategijad. Teatud töö rollid ongi sisult sellised, kus väga palju paindlikkusest on justkui välistatud. Kuidas pakkuda paindlikust sellistele töörollidele? Kuidas luua juhina keskkonda, kus mõistetaks, et „tooli tundide“ tegemine ei loo väärtust? Ettekanne püüab nendele küsimustele vastata.
• 11.40–12.00 Kohvipaus
• 12.00–12.30 Visiooniga värbamine ja strateegiline tööjõu planeerimine
  • Ülle Pind, PeopleFirst koolitaja, konsultant ja coach
    Ülle on lõpetanud Inglismaal AoEC Tippjuhtide coachingu väljaõppeprogrammi ja omab diplomit “The Advanced Practicioner Diploma in Executive Coaching”. Lisaks on ta läbinud karjäärinõustaja ja mentori väljaõppe ning praktiseerinud seda alates 2004. aastast. Tal on pikaajaline strateegilise juhtimise kogemus personalijuhi ja tippjuhtkonna liikmena organisatsioonides nagu Swedbank Eesti, Ericsson Eesti, Elcoteq Tallinn, Stora Enso Baltikum ja Paikuse Saeveski. Organisatsioonide personalijuhina on ta olnud eestvedajaks ja muudatuste juhiks nii personali-, juhtimise- kui ka organisatsioonikultuuride valdkondades. Erinevate valdkondade praktiline ja põhjalik juhtimise kogemus on teinud temast hinnatud koolitaja, juhtimiskonsultandi ja coachi viimased 15 aastat.
    • Kes meist juhtide või personalipartneritena ei teaks, mida tähendab SOS-olukord? Mida tähendab ettevõtte jaoks kriitilisi kompetentse omava töötaja lahkumine? Seadusest tulenev suhteliselt lühike etteteatamise tähtaeg annab ühelt poolt tööturule küll juurde vajaliku paindlikkuse, kuid teisalt võib see tööandja panna olukorda, kus lühikese etteteatamisega tuleb leida asendus töötajale, kelle oskused on ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt olulised. Tööjõu vaba liikumine on normaalne ja vajalik, kuid selle väljakutse lahenduseks organisatsiooni jaoks on vajalik toimiv tööjõu- ja värbamisstrateegia, mis aitab nii sisemise järelkasvu kujundamisel, uute töötajate leidmisel, tuleviku tööjõu kujundamisel kui ka olemasolevate töötajate hoidmisel.
• 12.30–13.00 Tehisintellekt värbamisel – millised on eetilised ja juriidilised nõuded?
  • Keiu Kaitsa, Empler HR projektijuht
    Keiu teekond personalivaldkonnas algas rohkem kui 15 aastat tagasi, kui pidi värske osakonnajuhina endale meeskonna värbama. Inimestega töö meeldis talle sedavõrd, et jättis senise eriala, läks uuesti ülikooli ja sukeldus ülepeakaela personaliteemadesse. Aastate jooksul on ta pidanud erinevaid personalivaldkonna valdkonna ameteid, alates värbajast kuni tööandja turundus- ja värbamisagentuuri tegevjuhini välja. 2023. aastal otsustas ta saada ettevõtjaks ning asutas Empleri. Keiu on aidanud enam kui 300-l organisatsioonil tööturul efektiivselt ja silmapaistvalt toimida. Tema peamine eesmärk on aidata personalitöötajatel oma aega vabastada ja tööd tõhusamalt teha läbi AI-tööriistade kasutamise.
    • Tehisintellekti kasutamine personalitöös on muutumas üha tavapärasemaks, kuid sellega kaasnevad olulised eetilised ja juriidilised väljakutsed. Kuidas saame värbamisel tehisintellekti kasutades olla riskiteadlikumad ja vastutustundlikumad? Ettekandes avame vaatenurki, kuidas rakendada AI-tööriistu kooskõlas EU AI Acti ja GDPR-i regulatsioonidega, et muuta selle kasutamine personalivaldkonnas õiguspärasemaks. Arutelu käigus käsitleme ka tehisintellekti väärkasutamise ohtusid ja vastutusega seotud küsimusi.
• 13.00–13.15 Arutelu: Kas paindlikkus on võimalik?
• 13.15–14.15 Lõunapaus
• 14.15–14.40 Kogemuslugu: Teadlik värbamine – õiged inimesed õigetel ametikohtadel
  • Keishy Margus, Elisa Eesti talendijuht
    Keishy tegutseb igapäevaselt Elisa Eestis talendijuhina, kus tema ülesannete hulka kuuluvad tegevused kogu töötaja töökaare vältel värbamisest offboardinguni välja – värbamisstrateegia eestvedamine, talentide leidmine ja hoidmine, tiimijuhtimine, tippjuhtide nõustamine personalialastes küsimustes ja tööandja bränding. Personalivaldkonnas on tal kogemust juba 11 aastat ning just töö inimestega on see, mis Keishyt karjäärialaselt sütitab, sest mida suuremad on väljakutsed, seda põnevam on.
    • Tühi ametikoht ei põle, aga vale inimene valel kohal võib kiirelt leekidesse süttida. Kuidas muuta värbamisprotsess selliseks, et õige inimene jõuaks õigele ametikohale? Keishy ettekanne keskendub Elisa näitel teadlikele ja süsteemsetele värbamistegevustele, tuues välja, millised on need „do’s and don’ts“, millele mõelda.
• 14.40–15.10 Kogemuslugu: Paindlikkuse võimalikkusest ja lahenduste leidmisest tingimuste läbirääkimisel Aasta ettevõtte 2024 Harju Elekter AS näitel
  • Krista Sillaots, Harju Elekter personalijuht
    Krista on personalivaldkonnas tegutsenud üle 20 aasta, töötades nii personalijuhi, koolitusjuhi kui ka konsultandina. Täna juhib ta personalitööd Harju Elekter AS-is, mis kannab uhkusega tiitlit „Aasta ettevõte 2024“. Need rohkem kui 20 aastat ei ole olnud ühesugused, sest muutunud on ajad ja inimesed, mistõttu selleks, et ajaga kaasas käia, peavad muutuma ka organisatsioonid. Just neid muutusi aitabki Krista ellu viia, hoolitsedes igapäevaselt selle eest, et iga töötaja võiks öelda: „Mul on hooliv tööandja.“
    • Sageli juhtub, et mõne termini lai kasutuselevõtt devalveerib mõistet, mis selle taga peitub. Nii on juhtunud ka sõnaga „paindlikkus“. Enamasti ei kanna see väljend inimese jaoks mingit konkreetset sisu – samamoodi, nagu töökuulutustes esinev fraas „konkurentsivõimeline töötasu“. See on justkui miski, ilma milleta ei saa, aga mille tähendusele inimesed enamasti ei mõtle. Aga mida paindlikkus tegelikult tähendab? Millised on sellega seotud töötingimused ning kuidas leiavad tööandjad ja töötajad neis asjus ühise keele?
• 15.10–15.30 Juhtumite lahendamine: Kuidas tulla toime värbajana ärevate ja rahulolematute kandideerijatega?
• 15.30–16.00 Ekspert annab nõu: Ärevad kandidaadid – kuidas nendega toimetada ilma nende ärevusest nakatumata?
  • Reelika Kravets, organisatsioonikonsultant, pereterapeut
    Reelika on töötanud erinevates rollides personali- ja koolituse juhtimise valdkonnas mitmetes rahvusvahelistes ettevõtetes. Värbamispartnerina on ta eest vedanud erinevate rollide värbamis- ja valikuprotsesse, laotöötajatest tippjuhtideni. Tänaseks on Reelika pühendunud süsteemsele psühhoteraapiale, töötades nii organisatsiooni- kui eraklientidega.
    • Värbamisprotsess on kandidaadi vaatenurgast tihti ebamäärane. Lisaks, ootaja aeg on ju pikk. Ebaselgus, saadetuna ootusärevusest ja ebakindlusest, hoiab kõrgel kandidaatide sisemist pinget. Seda pinget maandatakse sageli regulaarsete ja nõudlike kontaktivõttudega, mis võivad värbajate jaoks olla kurnavad ja nõutuks tegevad. Kuidas sellistes olukordades säästa värbajana iseennast ning samaaegselt säilitada hooliv lugupidamine kandidaadi suunal? Oma ettekandes põimib Reelika enda praktilise värbamisalase kogemuse psühhoteraapiavaldkonna teadmistega, pakkudes vaatenurka, mis toetaks värbajate enese- ja meelekindlust.
• 16.00–16.15 Konverentsi lõpetamine

NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha muudatusi konverentsi programmis ja ajakavas.

Konverentsi tulemusena osaleja:

• on teadlik majandusolukorra mõjudest töösuhetele;
• teab, kuidas on muutunud kandidaatide ja tööandjate käitumine tööturul ning mida seeläbi silmas pidada värbamistegevustel;
• on teadlik, millised on palga tõmbe- ja tõuketegurid;
• teab tehisintellektiga värbamisel kaasnevaid andmekaitseõiguslikke aspekte, et tagada vastavus GDPR-i, infoturbe, eetika ja autoriõiguse nõuetega;
• teab, kuidas strateegiliselt planeerida ja värvata tööjõudu;
• teab, kuidas ja miks muutuvad olukorrad ja inimesed ärevaks;
• oskab märgata vaimse tervise probleemide peamisi ohumärke ja tulla toime ärevate olukordadega.