Esmaabi väljaõppe koolitus

Tööinspektsioon registreeris 2018 aastal 5128 tööõnnetust, millest osade juhtumite asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid õnnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on jäänud määramata 11 juhtumi puhul. 2018.a. kaotas tööl oma elu 10 inimest. Veel ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel (Loe rohkem Tööinspektsioon). See number paneb mõtlema ja muretsema. Sellises olukorras on  hea, kui kolleegid oskaksid kannatanule anda esmaabi. Esmaabi oskused on olulised erinevates olukordades nii töökohal, kui ka eraelus.

EV Sotsiaalministeeriumi määruse nr 50 järgselt peab olema igas ettevõttes esmaabi väljaõppe koolituse läbinud esmaabiandja, kelle tööandja suunab täiendõppe koolitusele 3 aasta pärast.
EV Sotsiaalministeeriumi määrus nr 61 järgselt peab koolieelse lasteasutuse töötajatel olema oskused anda lastele esmast abi.

Koolituse sihtgrupp: Esmaabi teadmistest ja oskustest huvitatud inimesed

Koolituse sisu:

• Sissejuhatus
  • Esmaabi olemus
  • Kannatanu seisundi hindamine
  • Esmaabi andmise taktika.
• Elustamine
  • Uppunu elustamine
  • Elustamine elektriga seotud õnnetuste ja südameinfarkti korral
  • Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
  • Esmaabi osutamine ajukahjustuse korral.
• Välised verejooksud ja šokk
  • Verejooksu peatamise võtted
  • Šoki olemus ja selle tunnused.
• Haavad
  • Haavade teke
  • Sidumise tehnika ja reeglid
  • Kolmnurkrätiku kasutamine
  • Praktiliste oskuste omandamine sidumisel
• Traumad ja luumurrud
  • Lahtiste ja kinniste luumurdude iseloomustus
  • Luumurdudega kaasnevad ohud
  • Liigesetraumad (nihestused, nikastused, põrutused)
  • Lahastamise viisid.
• Mürgistused, söövitused, põletused, külmakahjustused, erakorralised haigusseisundid

Õppemeetodid: Auditoorne õpe 16 akadeemilist tundi: loeng, praktilised ülesanded ja harjutused, õppevideo(de) vaatamine

Koolituse lõpuks õppija:

• teab esmaabi peamisi reegleid ja põhimõtteid
• oskab kasutada elustamisvõtteid
• tunneb ära erinevate verejooksude liigid ning oskab kasutada erinevaid meetmeid verejooksude peatamiseks
• on võimeline ära tundma mürgistuse ja teab selle enamlevinud põhjusi ja sümptomeid ning selle ennetamise võimalusi
• oskab ära tunda ja kirjeldada elule ohtlikud äkkhaigestumised
• teab, kuidas kasutada AED-aparaati

Koolitaja:
Anne Parmas töötab igapäevaselt kiirabis 35 aastat ning esmaabi koolitusi on teinud 15 aastat. Lõpetanud meditsiinikooli 1985 aastal velsker/ ämmaemanda erialal, ning Tartu Ülikooli 2004 .a. ja täiendab erialaselt ennast iga-aastaselt Tartu Kiirabi AS ja Tallinna Kiirabis. On läbinud esmaabi koolituse koolitaja koolituse, mis on koolitajatele kohustuslik. Anne Parmase poolt läbiviidavad koolitused on kaasahaaravad läbi eluliste näidetega ning mõtlemapanevad. Anne Parmas suudab kõigi osalejate tähelepanu haarata. Igaüks kes on käinud Anne Parmas´e koolitusel on saanud uusi ja vajalikke teadmisi.

Jaana Palusaar (RN MA), omab rakenduslikku kõrgharidust õenduses; õde-spetsialist intensiivravi alal; erakorralise meditsiini (EM) kogemus alates 2000a, Tallinna Kiirabi EM õde-brigaadijuht. Tervishoiutöötaja registri number: N06609.

Jelena Veber on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Omab õe kutset. Üle 10 aasta töötas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgia osakonnas. Läbinud esmaabiõpetajate koolituse. On täiskasvanuid koolitanud alates 2013 aastast. Tervishoiutöötajate registri number N11628.

Merike Jaaniste töötab igapäevaselt erakorralise meditsiini osakonnas. Omab õe kutset. On läbinud esmaabi koolituse koolitaja koolituse. Tervishoiutöötaja kood N0007.

Küsin koolituse kohta lisainfot