Hoonete ligipääsetavus – uued nõuded projekteeritavatele korterelamutele ja ühiselamutele
Kuna ligipääsetavuse alased teadmised on lisaks ühiskonna tavaliikmetele kasinad ka ligipääsetavust kavandavate spetsialistide ja ametnike seas, on koolituse peamiseks eesmärgiks teadlikkuse tõstamine, uutest nõuetest teavitamine ning lahenduste tutvustamine.
Ehitatud keskkonna ligipääsetavuse temaatika on muutunud järjest aktuaalsemaks nii Eestis kui ka teistes vananeva ühiskonnaga riikides. Teemat kajastatakse meedias, sellega tegeletakse riiklikul tasandil ning positiivse tendentsina on hakanud selle peale mõtlema üha suurenev osa ühiskonnast. Kahetsusväärselt ei ole ligipääsetavus piisavas mahus esindatud kõrgkoolide õppekavades ega täiendkoolitustel ning seda lünka proovibki antud koolitus eluhoonete osas veidi täita. Kõige olulisem on mõista, et ligipääsetavus ei ole spetsiifiliselt ratastoolikasutajate probleem – varem või hiljem, vähemalt või rohkemal määrab puudutab see meid kõiki. Lisaks neljale peamisele erivajadusele (liikumine, kuulmine, nägemine, intellektuaalsus) tuleb mõista ligipääsetavust läbi kogu inimese elukaare, alates väikelapsest ning lõpetades vanuritega, sinna hulka kuuluvad ka väikelaste vanemad, s.h. kaksikute vankriga. Erivajadust võib vaadelda ka püsiva, ajas halveneva (inimese vananedes) või ajutisena (nt noore inimese ajutine liikumist piirav trauma või haigus). Samuti on asjakohane mõelda kolijate, reisikohvi või poekottidega liikuja või jalgratta panipaika panemise peale. Ka liikumise abivahendeid on lisaks tavalisele või elektilisele ratastoolile palju enam, nt kargud, kepp, käimisraam, rulaator, samuti liikumine juhtkoera või teise inimese abil.
Hoonete ligipääsetavuse seisukohalt on oluline tervikvaade, s.t et lisaks hoonele endale peab igas mõttes ligipääsetav, ohutult ja mugavalt kasutatav olema ka hoone lähiümbrus, nt ühildumine ühistranspordipeatuste ja kergliiklusteega, liikumine kinnistul, õueinventari kasutamine, jäätmekäitlus (prügikastide paiknemine), operatiivsõidukite juurdepääs, parkimine (s.h. elektri- ja hübriidsõidukite laadimine või elektriline eelküte). Sealt edasi tõus hoone peasissepääsuni, pääs hoonesse, horisontaalne ja vertikaalne liikumine hoones, üldkasutatavad alad ja abiruumid ning lõpuks korter ise oma erinevate ruumide ja rõduga.
Sihtrühm:
Arhitektid (s.h. detailplaneeringute koostajad, maastikuarhitektid, sisearhitektid), hoonete üldehitusliku osa projekteerijad, peaprojekteerijad, omanikujärelevalve teostajad, kinnisvara arendajad, ehituse peatöövõtjad, hoonete audite ja ehitusprojekti ekspertiiside koostajad ning kõrgkoolide õppejõud.
Samuti ehitusspetsialistid, ehituskonsulatandid, ligipääsetavusega tegelevad ametnikud, huvigruppide (nt erivajadustega inimesi esindavad) liikmed, erialaliitude esindajad, valdkonna huvilised üldiselt.
Koolituse sisu:
- ligipääsetavuse seadusandlus ja kehtivad nõuded
- ligipääsetavuse standardid ja juhendmaterjalid ning inimesest lähtuvad mõõtmed, ligipääsetavusega arvestamine läbi kogu elukaare, arvestades võimalikke ajutisi või püsivaid erivajadusi
- hoone lähiümbruse kavandamine, tõus sissepääsu juurde ja pääs hoonesse
- hoone üldkasutatava ala kavandamine, korteri kavandamine, erinevate ruumide kavandamine;
- peagi riiklikult kehtestatavate ligipääsetavuse nõuete (nõuete tööversioon, mis ei ole hetkel veel õigusaktina jõustunud) tutvustamine – uued projekteeritavad korterelamud ja ühiselamud
- võimalikud lahendused
Koolituse läbimisel väljastame tõendi. Koolitus annab 5,4 TP (inseneri täiendõppe punkti).
Tõendi väljastamise eelduseks on koolituse läbimine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 90%.
Õpiväljunditena koolituse läbinu:
- omab üldist arusaama hoone ja selle lähiümbruse ligipääsetavuse temaatikast
- teab hetkel kehtivat hoonete ligipääsetavuse valdkonna õiguslikku regulatsiooni ning orienteerub valdkonna standardites ja juhendmaterjalides
- on omandanud ülevaate peagi riiklikult kehtestatavatest uute projekteeritavate korter- ja ühiselamute ligipääsetavuse nõuetest ning võimalikest lahendustest.
Koolitaja:
Simo Ilomets, PhD, volitatud ehitusinsener (tase 8) ning diplomeeritud energiatõhususe spetsialist (tase 7).
Simo Ilomets on ehitusliku projekteerimise, ekspertiiside ning konsultatsioonidega tegeleva ettevõte Hausi OÜ projekteerija ja ekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli, Inseneriteaduskonna, Ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor. Varasemalt on ta olnud sama ülikooli Ehitusteaduskonna, Ehitiste projekteerimise instituudi, Ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetooli lektor. Simo Ilometsa ülikoolis läbiviidavateks aineteks on “Niiskuskahjustuste vältimine ehituses”, “Ehitusfüüsika” ja “Piirdetarindid”. Lisaks õppetööle osaleb ta paljudes teadus- ja uurimistöödes. Samuti osaleb olemasolevate vanemate kortermajade renoveerimisprojektides ning viib läbi erialaseid ekspertiise (ehitusprojektide ekspertiisid, hoonete auditid, ekspertarvamused). Simo erialase töö, sealhulgas uurimis- ja teadustöö põhisuunad on hoonete energiatõhusus, piirdetarindid, märgade ja niiskete ruumide tarindid, ehitusfüüsika, niiskusturvalisus, renoveerimine, hoonete lagunemisprotsessid ja kasutusiga.
Koolitusfirma tutvustus
Addenda OÜ on erinevate valdkondade koolitustel keskendunud sihtrühma nii hetkelistele kui ka tulevikusuundi arvestatavatele vajadustele ning väärtustele. Addenda OÜ väärtustab oma koolitustelt saadud osalejate tagasisidet, mis on aluseks koolituste ning -programmide muutmiseks või täiustamiseks. Loen koolitusfirma kohta veel...