Kõik koolitused ühest kohast!

tk
Tagasi

Tööõiguse Treff 2024

Trefil võtame vaatluse alla, milline on kaasaegne töötamise reaalsus, kuidas seda reguleerib tänane Eesti õigusmaastik. Mida on vaja teada töösuhete ja tööõigusega seonduvate seaduste sätete täitmise kohta. Räägime aktuaalsest töövaidluskomisjoni ning kohtupraktikast ja anname head nõu vaidlustuste vältimiseks!

Igal sügisel korraldame traditsioonilise tööõigust ja -suhteid käsitleva konverentsi Tööõiguse Treff, kuhu kogunevad sajad valdkonna tuntumad tegijad – seaduse autorid, riigi esindajad, nii juristid, advokaadid, vandeadvokaadid, praktikud kui ka paljud teised! Suursündmuse käigus toome Teieni päevakajalise ja laia teemavaliku töösuhete regulatsiooni valdkonnast. Viimase kümnendi jooksul on töösuhtes toimunud täiesti kardinaalsed muutused – töötajal on varasemast kordades suurem paindlikkus nii töö koha, töö aja kui ka laiemalt töö tegemise osas. Aasta algus raputas neid, kes kasutavad töösuhete regulatsioonis tööaja summeerimist! Tänane majanduskeskkond ja tulevikuprognoosid aga panevad mõtlema, kas tööandjal jagub tellimusi/kliente, st. töötajatele tööd ja vahendeid selle eest tasumiseks?

Osalege saalis või veebis! Lisaks sellele, kõik, kellel puudub võimalus konverentsil saalis osalemiseks või võimalus ettekandeid jälgida reaalajas, saavad lunastada ettekannete salvestiste järelvaatamise õiguse. Oma osalemise otsust saate alati jooksvalt muuta!
Ole kohal Sinagi! Tööõiguse Treff 2024 on parim võimalus kohtuda kolleegidega ja teiste tipptegijatega!

Sihtrühm: ettevõtte tegevjuhid ja juhatuse liikmed, personalijuhid ja -töötajad, juristid, jt töösuhete eest vastutavad spetsialistid

Programm:

  • 9.50-10.00 Moderaatori tervitus
    • Trefipäeva modereerib Pirkko-Liis Harkmaa Advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat
      Pirkko-Liis Harkmaa on tööõiguse asjatundja, kelle jaoks on alati olnud oluline tööõigus ja selle inimlik puude. “Usun, et enamikke tänapäevastes töösuhetes tekkivaid probleeme saab lihtsasti vältida avatud suhtluse ja läbipaistvusega”. Pirkko-Liis Harkmaa on alates 2010. aastast kuulunud Chambers Europe’i hinnangul Eestis tööõigust praktiseerivate advokaatide tippu. Oma klientide huvide paremaks mõistmiseks läbis Pirkko-Liis Harkmaa hiljuti Estonian Business Schooli personalijuhtidele mõeldud arenguprogrammi, mis aitas tal paremini aru saada, millised probleemid võivad tekkida kaasaegse personalistrateegia ja talendijuhtimise ühildamisel küllaltki rangete tööseadustega.
  • 10.00-10.25 Tööelu 2024-2025 väljakutsed.
    • Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
      • Vladimir Logatšev võtab kokku lõppeva aasta tööturul. Samuti toob Vladimir Logatšev kuulajateni valiku teemadest, mis tööinspektsiooni töölaudadel hetkel aktuaalsed on. Mis on tehtud? Millised on tulemid? Kuhu liigume tulevikus?
  • 10.30-11.05 Tööandja vastutus seoses tööüritustega ja vastutusega seotud riskide maandamise võimalused.
    • Johanna-Britt Haabu, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat
      • Läheneval pidude hooajal tasub tööandjal läbi mõelda, millised on tööandja kohustused ja vastutus seoses korraldatavate üritustega. Kas näiteks pärast jõulupidu avalikus klubis või mõne töötaja kodus jätkuval peol juhtuva eest võib samuti tööandja vastutada? Oma ettekandes annab vandeadvokaat Johanna-Britt Haabu eeltoodu osas ülevaate ning selgitab võimalikke tagajärgi tööandjale. Samuti ta selgitab, millised on tööandja võimalused tööüritustega kaasnevate riskide maandamiseks, ning annab soovitusi tööandja käitumisjuhiste koostamiseks.
  • 11.10-11.45 Millal on tööaeg ja millal on puhkeaeg?
    • Liis Venelaine, advokaadibüroo Walless vandeadvokaat
      • Seadust lugedes on vastus justkui lihtne. Tööaeg on siis, kui töötaja täidab tööülesandeid ning puhkeaeg on siis, kui ta seda ei tee. Praktikas kipub see piir olema aga oluliselt ähmasem. Ettekande käigus käsitleb vandeadvokaat Liis Venelaine, kuidas seda piiri praktikas hinnatud on.
  • 11.50-12.30 Iganädalase puhkeaja arvestamise praktikast.
    • Anu Kirss, advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja tööõiguse töögrupi kaasjuht
      • Töö- ja puhkeajate nõuete uus tõlgendus on kehtinud ligemale 10 kuud. Vandeadvokaat Anu Kirss selgitab Euroopa Kohtu otsust, millest tulenevalt ka meie Tööinspektsioon alates 2024. aastast iganädalase puhkeaja kestvust uuel moel tõlgendab. Oluline on märkida, et maikuu lõpus valmis MKM-il eelnõu, millega nad soovivad muutunud praktika seadustada. Tööõiguse trefi toimumise ajaks on kindlasti oodata selles osas juba edasiminekuid. Anu Kirss on teemat sügavuti analüüsinud ning kursis ka teiste riikide praktikaga ning arutleb üheskoos publikuga, kas nii on õige ning kas Euroopa Kohus tõesti nõuab meilt pikema puhkeaja rakendamist.
  • 12.30-13.15 Lõunapaus
  • 13.15-13.55 Kuidas tõestada usalduse kaotust? Näiteid praktikast.
    • Pirkka-Marja Põldvere ja Epp Lumiste, vandeadvokaadid advokaadibüroost LEADELL Pilv
      • Töölepingu seaduse § 88 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel. Muuhulgas on tööandjal võimalus öelda töötajaga sõlmitud tööleping üles, kui töötaja poolt on toime pandud vargus, pettus või muu tegu, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu või kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
        Ettekande käigus analüüsivad vandeadvokaadid Pirkka-Marja Põldvere ja Epp Lumiste teemakohast uut ja aktuaalset ning kohati vastuolulist praktikat ning toovad näiteid, millistel juhtudel Eesti kohtu ja/või töövaidluskomisjoni praktikas on usalduse kaotuse tõttu töölepingu ülesütlemine loetud kehtivaks ja millistel mitte.
  • 14.00- 14.40 Koondamise keerdkäigud ja löökaugud. Mida peaks iga tööandja koondamisest teadma?
    • Tambet Toomela, advokadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner, tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht
      • Seoses keeruliste majanduslike väljavaadetega on koondamised juba mõnda aega kasvutrendis. Kuigi tegemist on aegadest ammustest pärineva võimalusega tööandjapoolseks töölepingu lõpetamiseks, valmistavad praktikas tööandjatele jätkuvalt probleeme koondamisega kaasnevad lisanõuded ja tingimused ning nendega seoses uuenev õiguspraktika, mille eiramine võib märkamatult kaasa tuua õigusvastase töölepingu lõpetamise ja sellega seoses täiendavad rahalised kohustused. Ettekandes käsitleb vandeadvokaat Tambet Toomela neid nõudeid ja tingimusi lähemalt ning annab soovitused eduka koondamise elluviimiseks.
  • 14.40-14.55 kohvipaus
  • 14.55-15.30 Konkurentsipiirangu rakendamisest praktikas.
    • Kaia Kuusler, advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat
      • Konkurentsipiirang on paljudele tuttav mõiste, ent sellega kaasnevad detailid jäävad sageli vajaliku tähelepanuta. Piirangu rakendamisel eksitakse palju – tõlgendatakse piirangut liiga laialt, piirangut ei öelda töölepingule järgnevat õigeaegselt üles, ei maksta nõuetekohaselt hüvitist või hüvitis sisaldub töötasus ja esineb ka muid eksimusi. Ettekande käigus annab vandeadvokaat Kaia Kuusler selge ülevaate konkurentsipiirangu olemusest, ulatusest ja sellega kaasnevatest kohustustest.
  • 15.35-16.10 Kutsehaigus ja tööst tingitud haigestumine – töötaja haigestumisest rahalise hüvitise maksmiseni?
    • Kadri Härginen, advokaadibüroo Sorainen töövaidluste tiimi juht
      • Ettekanne keskendub kutsehaiguse ja tööst tingitud haigestumise uurimise praktilistele aspektidele ja tööandja rollile selles. Töötaja diagnoosi määramine ei tähenda automaatselt veel rahalist vastutust, kuid tihti ikkagi viib selleni. Samas jäävad tööandjad diagnoosi määramisprotsessis sisuliselt täiesti kõrvale, mistõttu võib tööandjatel olla ka väga keerukas veenduda, et tema vastutus tekkinud tervisekahju eest on just selline, nagu töötaja hiljem väidab. Praktikas on siiski paljut, mida tööandjal on mõistlik silmas pidada, et end tulevase rahalise nõude õiglaseks lahendamiseks paremini ette valmistada. Ettekanne puudutab ka psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigestumisi. Lihtsamini öelduna seda, mis peaks olema juhtunud selleks, et tööandjal tuleb tasuda (ajutist) hüvitist olukorras, kus töötaja on töökeskkonnast tulenevalt läbi põlenud või depressioonis.
  • 16.15-16.50 Kas vilepuhujale on nüüd kaitse tagatud?
    • Indrek Ergma, TGS Baltic Eesti ühinemiste ja omandamiste töögrupi kaasjuht
      • 1. septembril jõustus nn vilepuhujate kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta tööalasest rikkumisest teavitajat. Uue seadusega luuakse miinimumraamistik teadete vastuvõtmiseks töötajatelt Euroopa Liidu õiguse rikkumiste kohta, mis on neile teatavaks saanud seoses tööga. Samuti kehtestatakse nõuded tagasiside andmiseks rikkumisest teatajale ning teavitaja kaitsmiseks. Ettekande käigus toob Indrek Ergma esile olulise, mida peab ettevõtja seoses vilepuhuja kaitse seadusega teadma?
  • 16.40-17.00 Konverentsipäeva lõpetamine

Küsin koolituse kohta lisainfot

Koolitusfirma tutvustus

Addenda OÜ on erinevate valdkondade koolitustel keskendunud sihtrühma nii hetkelistele kui ka tulevikusuundi arvestatavatele vajadustele ning väärtustele. Addenda OÜ väärtustab oma koolitustelt saadud osalejate tagasisidet, mis on aluseks koolituste ning -programmide muutmiseks või täiustamiseks. Loen koolitusfirma kohta veel...

Osalen koolitusel

Tööõiguse Treff 2024