Projektijuhi arenguprogramm

Projektijuhi ülesandeks on tagada projekti tööde juhtimine selliselt, et saavutatakse projekti esialgu kokkulepitud eesmärk, eelnevalt kokkulepitud eelarve ja tähtajaga. Tihti võib tunduda, et projekitjuhtimisel tuleb vaid teiste tööl silma peal hoida. Tegelikkuses nõuab projektijuhtimine aga kogemust ja teadmisi, et kõike samaaegselt hallata ning see on üks baasokustest, mida igaüks, kelle töö üks osa on seotud ideede elluviimisega, peaks valdama.

Läbimõeldud ja tulemuslik projektijuhtimine suurendab eduvõimalusi ja aitab projekte eesmärgipäraselt, tähtaegselt ja eelarve piires tulemuslikult juhtida.

Sihtrühm. Arenguprogramm on suunatud:

• alustavatele projektjuhtidele;
• projektijuhtidele, kes soovivad oma kompetentsi tõsta;
• spetsialistidele, kes peavad juhtima erineva suurusega projekte;
• keskastmejuhtidele, kelle spetsialistid juhivad erineva suurusega projekte;
• kõikidele teistele teemast huvitatutele.

Programm:

1. õppepäev
   • Projektijuhtimise üldpõhimõtted
     Eesmärk on anda osalejatele ülevaade nendest põhimõtetest, mis kehtivad kõikide projektide korral olenemata sellest, mis liiki projektiga on tegemist või millises organisatsioonis projekti ellu viiakse.
     • Millest saavad alguse projektid?
     • Mis on projekti juhtimine?
     • Milliseid kokkuleppeid on vaja kõikides projektides?
     • Mida me projektides juhime?
     • Kõige olulisemad osapooled projektides.
     • Projektijuhtimis meetodi eduka rakendamise eeldused.
   • Arendus- ja teostusprojektid
     Eesmärk on viia osalejateni teadmine erinevat tüüpi projektide ja nende juhtimise olemusest.
     • Mille poolest erinevad arendus- ja teostusprojekt?
     • Millised on arendus- ja teostusprojekti elutsüklid?
     • Mida annab projektijuhile teadmine sellest, mis tüüpi projekti ta juhtima asub?
2. õppepäev
   • Projekti lähteülesande koostamine
     Eesmärk on anda osalejatele ülevaade lähteülesande koostamisest ja sellega kaasnevatest probleemidest.
     • Millised on lähteülesande koostamise üldpõhimõtted?
     • Millistest osadest koosneb hea lähteülesanne?
     • Kuidas sõnastada projekti eesmärki?
     • Miks ei tohi segamini ajada projekti eesmärki ja projektist tulenevaid kasusid?
     • Milline on lähteülesande ja lõpptulemuse tehnilise spetsifikatsiooni seos?
   • Projekti plaanimine
     Eesmärk on anda osalejatele projekti plaanimiseks vajalikud teadmised ja oskused.
     • Kus tehakse projekti kõige olulisemad otsused?
     • Kes on huvigrupid ja kuidas nendega toime tulla?
     • Kuidas paika panna projekti prioriteedid ja miks need peavad teada olema enne projekti plaanima asumist?
     • Milleks on vaja projekti kõigepealt etappideks jaotada?
     • Milline on projekti plaanimise metoodiliselt õige järjekord?
     • Mis on tehnoloogiline plaan ja töökorralduslik plaan?
3. õppepäev
   • Riskide analüüs ja maandamine
     Eesmärk on jõuda selleni, et osalejad oskaksid riske määratleda, analüüsida ja maandada.
     • Mis on projekti riskid?
     • Kuidas riske määratleda ja hinnata?
     • Kuidas toimub riskide kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine?
     • Millised on riskidega toimetuleku kuus põhivõtet?
   • Projekti elluviimine
     Eesmärk on anda osalejatele ülevaade projektide elluviimisest ning sellega seotud tüüpilistest probleemidest ja võimalikest lahendustest.
     • Miks ja kuidas läbi viia projekti algusnõupidamine?
     • Kuidas tagada projekti ajagraafikus- ja eelarves püsimine?
     • Kuidas jälgida projekti tulemuse vastavust nõuetele?
     • Kuidas reageerida muudatuse vajadusele või tellija muudatuse soovile projektis?
     • Kuidas anda projektile järelhinnang?
     • Miks ja kuidas viia läbi projekti lõppnõupidamine?

Töö toimub väikestes gruppides ja kohtade arv on piiratud!

Programm toimub veebikeskkonnas ning koosneb kolmest põhjalikust õppepäevast. Iga õppepäev on järelkuulatav 14 päeva jooksul peale selle toimumist endale sobival ajal. Võimalus osaleda ka üksikutel päevadel eraldi, lisades registreerumisel märkuste lahtrisse, millistel õppepäevadel soovid osaleda.

Aktiivõppe kogumaht 18 AT. Koolituspäevad on interaktiivse ülesehitusega, kus toimub koolitaja ning osaleja vaheline dialoog ning praktilised harjutused. Osalejad saavad personaalselt vastused enda küsimustele. Projektijuhi arenguprogrammi tunnistuse saavad kõik, kes on läbinud terve arenguprogrammi.

Arenguprogrammi läbinu:

• teab, millised on projektijuhtimise üldpõhimõtted;
• oskab õigesti sõnastada projekti põhjustavat probleemi või vajadust projekti käivitamiseks;
• teab, milles on vaja kokku leppida projektis osalevate töötajate otseste juhtide ja projektgrupi liikmetega;
• teab, millised on erinevates projektides tehtavad tüüpvead ja oskab neid vältida;
• oskab koostada projekti lähteülesannet;
• teab, keda kaasata lähteülesande koostamisse;
• oskab õigesti sõnastada projekti eesmärki;
• oskab koostada projekti plaani ja teeb seda õiges järjekorras;
• teab, kuidas toime tulla huvigruppidega;
• oskab lähtuvalt prioriteetidest teha projekti plaanimisel õigeid otsuseid;
• teab, kuidas tuleb läbi viia projekti riskide analüüs;
• oskab riske hinnata nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt;
• oskab lähtuvalt riskist valida õiget riski maandamise meedet;
• teab, kuidas läbi viia projekti algus- ja lõppnõupidamist;
• teab, millised on projektide elluviimisel esinevad tüüpilised probleemid ja nende lahendused;
• oskab reageerida ootamatute muutuste vajaduse korral.

Koolitaja:
Algis Perens koolitaja, konsultant, lektor
Algis on projektijuhtimise alaste koolitus- ja konsultatsiooniprojektide läbiviimisega tegelenud juba 1994. aastast. Ta on raamatute „Projektijuhtimine“ ja „Praktiline projektijuhtimine“ autor ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna projektijuhtimise ja äriprotsesside juhtimise lektor. Algis on Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni liige ja Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni auliige.

Küsin koolituse kohta lisainfot